Omar Poobus 80: mul oli kohtunikutöös tunnetust
13. juunil tähistab oma 80 aasta juubelit teenekas võrkpallikohtunik Omar Poobus.
Sünni kaudu end saarlaseks pidav Omar Poobus jõudis lapsena sõjakeerises elada nii Saksamaal kui ka Vormsi saarel, ent alustas kooliteed hoopis Haapsalu 1. keskkoolis.
Iga vaba hetke veetis juubilar kooliajal koos hilisema legendaarse vehklemistreeneri Endel Nelisega, kellega koos harrastati nii kergejõustikku, korvpalli kui ka võrkpalli. “Ainult vehklemisega ma ei tegelenud,” muheleb Omar Poobus.
Tippvõrkpallurit temast ei tulnud, küll mängis ta edukalt nii kooliajal kui ka hiljem pärast Tartu Riiklikus Ülikoolis ja Odessa Polütehnilises Ülikoolis õppimist oma kommunaalmajanduse süsteemis töötava asutuse tasemel.
Võrkpallikohtunikuks hakkas juubilar omamoodi juhuse kaudu. “Käisin tihti Pirita rannas bridži mängimas ja toonane tuntud kohtunik Ivar Praun kutsus mind kohtunikutööd proovima,” kõneleb juubilar. Esimene võistlus oligi enam vähem kohe pärast Ivar Prauni kutset. “TSIK-i (Audentese) väikeseses saalis toimus mingi turniir, aasta oli ilmselt 1968, tegin kogenud Eugen Belowi ees paar proovivilet ja nii see algas.”
Vilemehe amet sobis talle. “Mul oli tunnetust,” toob ta oma tugevaima poolena välja mängulugemise oskuse.
1974. aastal alustas Poobus õigusemõistmist juba Nõukogude Liidu esiliigas ja paar aastat hiljem debüteeris juba Odessas naiste kõrgliiga kohtunikuna. 1977. aastal sai ta üleliidulise kategooria. Veel 1991. aastal käis ta Sverdlovskis ja Leningradis kõrgliiga etappidel peakohtuniku ülesandeid täitmas.
Oma karjääri meeldejäävaima mänguna toob juubilar välja 80-nendate keskel Donetskis peetud kohtumise Leningradi Avtomobilisti ja Moskva AKSK vahel, mida Poobus peakohtunikuna juhtis ning mis kestis 3 tundi ja 22 minutit. “See oli mu elu kõige pikem mäng.”
1983. aasta rahvaste spartakiaadil usaldati Poobusele meeste finaalmängu Ukraina ja Läti juhtimine. See oli ühele vilemehele tõeline tunnustus.
Poobus toob välja veel haruldase olukorra, kui 80-ndate lõpus mängiti naiste kõrgliigas ühel korral turniiri lõpus ka superfinaal Odessa Meditsiiniinstituudi ja Moskva Dünamo vahel, mida vilistas kohtunikebrigaad Eestist – peakohtunikuna Mati Koorep ja teise vilemehena Omar Poobus. “Selline kahe eestlase samaaegne määramine oli väga haruldane tunnustus.”
Poobus on aastatel 1977-1991 valitud kolm korda Nõukogude Liidu 10 parimate ja 29 korda Eesti parimate kohtunike hulka.
Elu võrkpallis on Omar Poobusele andnud kamaluga elamusi ja võimalust näha maailma ning kohtuda ka huvitavate inimestega. Teiste hulgas on ta võtnud pitsikese viina ka koos Venemaa hilisema presidendi Boriss Jeltsiniga, kes Sverdlovskis parteijuhina töötades oli suur võrkpallisõber ja käis enamusi kohtumisi ka ise saalis vaatamas.
Praegu Sauel pensionäripõlve pidav Poobus leiab, et tänane Eesti võrkpall on väga heal järjel ning ta jälgib platsil ja platsi kõrval toimuvat huviga.
Jõudumööda jälgib ta ka kohtunikutööd ja tõdeb, et tänastel vilemeestel jääb sageli puudu just suurte mängude karastusest ja kogemustest. “Mõned rahvusvahelised mängud Euroopa karikasarjades ei ole võrreldavad meie ajal igapäevase õigusemõistmistega maailma tugevaimas võrkpalliliigas, kus ümberringi mängisid igapäevaselt olümpiavõitjad ja maailmameistrid.“
Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!