Tagasivaade võrkpallikoondise EM-idele: magusad võidud, valusad kaotused, uskumatud fännid ja hämmastavalt täpsed unenäod

Täna EM-finaalturniiril Saksamaaga vastamisi minev Eesti meeste võrkpallikoondis on varem mänginud kuuel EM-il. Tegime väikese ajaloorännaku koos Alar Rikbergiga, kes on tänastest koondislastest ainsana olnud osaline kõigil varasematel kordadel. Alguses statistikuna, hiljem abitreenerina ja seekord peatreenerina.

Autor: Märt Roosna

2009 – õpipoisid ja katsetajad

Koht: Türgi, Istanbul

Peatreener: Avo Keel

Tulemused alagrupis: Eesti – Venema 1:3 (25:20, 17:25, 18:25, 15:25)

Holland – Eesti 3:1 (27:29, 25:19, 25:18, 30:28)

Soome – Eesti 3:0 (25:18, 25:22, 25:21)

Lõppkoht: 14.

Võitja: Poola

Rikbergi kommentaar: „Avka, mis eesmärgiga me Türki läksime? Üllatada somme? (Toonane peatreener ja tänane Rikbergi abitreener Avo Keel vastab: „Sinna läksime ülimoodsa eesmärgiga – endast parim anda. Mis ei sisalda endas mitte ühtegi kohustust.”)

Nojah. Meil oli grupis Venemaa, Holland ja Soome. Nagu toonane treener ütles: läksime endast kõike andma. Sinna EMile pääs oli esmakordne ja suur saavutus. Tase oli siis selle võrra kõrgem, et EMil osales 16 paremat. Võis kedagi üllatada, aga ei olnud kellelgi EMi mängimise kogemust. Lõpptulemus oli ootuspärane, ega me seal võidule väga lähedal ei olnud. See oli selline algus – proovida ja riskida. Venemaa vastu avageimi võitsime, sealt pärineb ühe pealtvaatajana saalis viibinud Pärnu võrkpalliguru lause: siin pole enam midagi vaadata, esimene geim on käes ja Eesti läheb EM-tiitli poole! Selge on see, et sel hetkel oli Euroopa tippudega tasemevahe suur. Ka Soomel oli toona veel alles suur osa sellest kuldsest põlvkonnast, mis 2007. aasta EM-il jõudis nelja hulka.

See oli koondise puhul esimene võistlus, kus me ei räägi enam üksikutest fännidest, vaid ikka juba organiseerunud fänniarmeest. Väga mõnus, et see on püsinud esimesest EM-ist tänaseni. Ka see osa sai Türgist alguse. See 200 fänni, mis seal oli, oli küll tore positiivne üllatus.

Mu enda isiklik EM algas sellest, et jäin lennujaama hiljaks. Ei jõudnud lennu peale, mille eest sain meeskonnalt korraliku trahvi ja otsin endale oma raha eest uue pileti. Jõudsin samal õhtul siiski kohale. Rohkem pole ma lennukist maha jäänud. Miks hiljaks jäin? Sõitsime Tartust Riia lennujaama. Inimene, kes oli auto roolis, kiirustas veidi ja kõik algas Läti liikluspolitseilt saadud kiiruse ületamise trahviga.”

2011 – esimene võit!

Koht: Tšehhi, Karlovy Vary

Peatreener: Avo Keel

Tulemused alagrupis: Venemaa – Eesti 3:0 (25:17, 25:19, 25:17)

Tšehhi – Eesti 3:0 (25:20, 25:14, 25:20)

Eesti – Portugal 3:0 (25:23, 25:17, 25:22)

Play-off-mäng: Bulgaaria – Eesti 3:0 (25:20, 25:23, 25:22)

Lõppkoht: 12.

Võitja: Serbia

Rikbergi kommentaar: „Karlovy Vary – väga ilus koht! Avol oli peatreenerina koos abilistega paika pandud väga selge plaan. Kui olid vastased ja ajakava teada, siis kõik kaardid pandi ühele mängule ehk alagrupi viimasele otsustavale mängule Portugaliga. Sellele oli üles ehitatud ettevalmistusturniiride kava ja üldfüüsilise ettevalmistuse kava – et vorm ja värskus oleks kolmandas mängus olemas.

Selge oli see, et Venemaad on üsna võimatu üllatada, tšehhid mängivad kodus ja olidki tugevad. Mäletan, et kohapeal inimestega suheldes selgus, et nende jaoks oli Eesti võit Portugali üle selle hetkeni suurim üllatus. Meie jaoks see küll nii suur üllatus ei olnud. Portugalil see edukas põlvkond, kes tuli EM-il seitsmendaks, oli selleks ajaks vanaks saanud või lõpetanud. Nad on tänagi korralik tiim, mis viimasel EM-il pääses grupist edasi 16 hulka, aga mitte siiski selline tipp, keda võidad korra kümne aasta jooksul. Igati õnnestumiseks võib lugeda ka järgnenud play-off’i mängu, kus näitasime Bulgaariale ikkagi hambaid, kahes geimis olid meil võimalused olemas. Ja see oli veel Bulgaaria, mis mängis medalite nimel.”

2015 – parim koht ja mälestusväärne mäng Serbiaga

Koht: Itaalia, Torino ja Busto Arsizio

Peatreener: Gheorghe Cretu

Tulemused alagrupis: Itaalia – Eesti 3:0 (25:19, 26:24, 25:15)

Prantsusmaa – Eesti 3:1 (25:13, 25:22, 22:25, 25:18)

Eesti – Horvaatia 3:0 (25:19, 25:18, 25:10)

Play-off-mäng: Serbia – Eesti 3:2 (21:25, 14:25, 25:8, 25:22, 15:13)

Lõppkoht: 11.

Võitja: Prantsusmaa

Rikbergi kommentaar: „Itaalia vastu saime episoodiliselt, Prantsusmaa vastu võitsime geimi. See vastasele kindlasti ei meeldinud ja oli väga suur üllatus. Tegu oli medalitele mängiva meeskonnaga, mis hiljem ju meistriks tuli. Kaardid olid pandud kolmanda mängu peale ja see oli väga selgelt meie üleolekuga mäng. Taas oli veidi sarnane olukord – Horvaatial oli vana generatsioon lõpetamas või veel platsil. Viimaseks mänguks oldi üsna väsinud, mõeldes sellelegi, et nende diagonaal Igor Omrčen ja üks nurgaründaja ei olnud enam esimeses nooruses.

Nüüd jõuame siis sellesse olukorda, kus olime suurüllatuse lähedal ehk Serbiaga peetud play-off’i mängu juurde. Tundus, et vastane meid alguses kõige tõsisemalt ei võtnud. Ja mingi hetk pidi täiskäigu sisse lülitama, kuid kuni viienda geimi lõpuni olid meil omad võimalused olemas. Üks pall, mis oleks põrganud paremini, oleks võinud selle tulemuse teistpidi keerata. Tuli küll meie ajaloo parim koht, kuid kaheksa hulka jõudmine oli nii-nii lähedal. Loomulikult oli kahju, meil oli hea põlvkond, väga paljud mängijad oma parimas heas, veel oli olemas väga head mängu näidanud Kert Toobal sidemängijana ja libero Rait Rikberg. Suurüllatus oli kõige lähemal, mis seni olnud.

Mäletan, et nägin sel turniiril mängude tulemusi unes ette. Panin kõik täppi kuni Serbia mänguni. Mu unenäod lähevad täppi täpselt vastupidi. Ehk siis unenäos võitsime Itaaliat 3:0, Prantsusmaad 3:1 ja kaotasime Horvaatiale 0:3. Serbia mäng oli unenäos napp kaotas, aga tuligi napp kaotus! Korra panin isegi paberile kirja ja näitasin teistele – nii tuleb. Ja tuligi!”

2017 – sinimustvalge saal Poolas ja seni viimast korda 16 seas

Koht: Poola, Gdansk

Peatreener: Gheorghe Cretu

Tulemused alagrupis: Soome – Eesti 3:2 (25:21, 25:22, 25:27, 22:25, 15:9)

Eesti – Serbia 2:3 (23:25, 25:16, 25:21, 20:25, 12:15)

Eesti – Poola 0:3 (21:25, 24:26, 22:25)

Lõppkoht: 13.

Võitja: Venemaa

Rikbergi kommentaar: „Karm alagrupp. Midagi pole öelda. Sul on lootus saada alagrupis üks nõrgem võistkond. Meie jaoks see nõrgem oli Soome, see oli otsustav mäng. Tegelikult oli Soomega vägagi võidetav mäng, mida me ei suutnud enda kasuks keerata. Samamoodi vägagi võidetav mäng oli Serbiaga. Mänguliselt me ei olnud halvad, mängisime korralikku võrkpalli, aga võistkonna tase sel hetkel oli selline, kus me ei olnud enam Soome vastu üllataja rollis. Pigem olekski pidanud tulemus natuke meie poole olema. Aga soomlased mängisid selle koosseisuga väga südikalt.

Poolas ei rääkinud me enam 200-300-400 inimese suurusest fänniarmeest, vaid seal rääkisime juba hiiglaslikust armeest. Tänu sellele isegi mängus Poola vastu ei tundunud, et mängisime seda võõrsil, sest ka selles mängus oli suur osa saalist värvunud sinimustvalgeks. Seal oli ligi 2000 inimest.

Mäletan, kuidas pärast viimast mängu olin üksinda saali jäänud, läksin Gdanski halli tribüüni ülemisse otsa kaamerat maha võtma ja see oli selline hetk, kus vaatad sealt sellele saalile peale ja mõtled: äkki mulle endale juba aitab?”

2019 – kõige masendavam EM

Koht: Holland, Rotterdam ja Amsterdam

Peatreener: Gheorghe Cretu

Tulemused alagrupis: Eesti – Poola 1:3 (22:25, 27:25, 22:25, 17:25)

Eesti – Montenegro 0:3 (23:25, 28:30, 23:25)

Eesti – Tšehhi 0:3 (18:25, 32:34, 26:28)

Eesti – Holland 1:3 (25:22, 19:25, 19:25, 20:25)

Ukraina – Eesti 3:0 (25:17, 25:15, 25:14)

Lõppkoht: 24.

Võitja: Serbia

Rikbergi kommentaar: „See oli minu jaoks kindlasti kõige masendavam EM sportlikus mõttes. Siis olid ootused kõrged ja räägiti veerandfinaalist. See oli EM, kuhu mindi teatud valikutega, kus mehed jäeti välja, kuna nad teatud eesmärke oma puhkuseperioodil ei suutnud täita. Mõõdeti kaalunumbreid, rasvaprotsente ja üritati maksimumi taga ajada. Vaadates ettevalmistust, sõprusmänge, ei saa öelda, et oleksime toona kehvasti mänginud. Võib-olla oli see teatud mõttes ülepõlemine.

Üllatuslikult tuli Poola avamängus meile vastu mitte ühegi sõprusmängu pealt, võtsidki seda kohtumist kui ettevalmistust turniiriks. Tekkis võiduvõimalus, aga jätkasime oma varem tehtud plaaniga ja vahetasime 1:1 seisul mehi. Tagantjärele see võib-olla ei olnud õige otsus. Ega meil seal alagrupis väga nõrku vastaseid ei olnud. Olen neid mänge hiljem analüüsinud. Üks murdekoht oli Montenegro – üks pall ühes geimis, üks pall teises geimis ja seis olnuks 2:0 Eesti kasuks. Võrkpallialaselt seal EM-il meil helgeid hetki väga ei olnud, kuigi eeldused olid olemas.”

2021 – kodune võrkpallipidu, mis päädis kahjuks vaid ühe võiduga

Koht: Eesti, Tallinn

Peatreener: Cedric Enard

Tulemused alagrupis: Eesti – Läti 1:3 (23:25, 22:25, 25:16, 21:25)

Slovakkia – Eesti 2:3  (27:25, 25:22, 18:25, 14:25, 13:15)

Eesti – Saksamaa 0:3 (19:25, 16:25, 21:25)

Horvaatia – Eesti 3:2 (20:25,  22:25, 25:18, 26:24, 15:9)

Eesti – Prantsusmaa 0:3 (18:25, 17:25, 19:25)

Lõppkoht: 21.

Võitja: Itaalia

Rikbergi kommentaar: „Sellega on lihtne: tuli Läti… Jah, väga suure põntsu turniirile pani avamäng. Palju tervisemuresid, ühe mänguga kolme nurgaründaja kaotamine… Vangerdamised, üritamised, väike ärkamine tuli Slovakkia mängus, kus raskes seisu läbi viimaste hetkede õlekõrte – ega Venno liigutamine nurgaründajaks ei olnud mingi ette väljamõeldud plaan – läbi selle saime võimaluse tagasi. Reaalselt otsustas kõik ära Horvaatia mäng, mis oli ka 2:3 ja mis oli ka võtta.

Kuna tulemust ei tulnud, siis seal esimest korda minu jaoks meeskonna sisekliima või keemia ei olnud kõige parem ja lõpuks ei olnud see kõige parem ka staffi liikmete vahel. Ei taha kellelegi süüd panna, aga ütleme veidi ümmargusemalt, et tehtud sai palju väikseid vigu. Ettevalmistuse perioodil, sõprusmängude ajal, turniiri ajakava koostamisel, turniiri ajal tehtud treeningutel… Kõik oli loogiline, nagu peab, aga oli palju pisidetaile, mille taha see jäi.

Tulemuse mõttes oli see EM väga suur pettumus. Kui keegi pakuks täna sellist alagruppi, siis võtaks kahel käel vastu. Meil oli vastasteks Horvaatia, kes sai nüüd kõige viimasena finaalturniirile peale, ning Läti ja Slovakkia, kes tänavu finaalturniiril üldse ei mängi. Meil oli ülekaalukalt kõige lihtsam alagrupp ja tulemuseks oli põrumine.”