Kaheksa Euroopa koondist hakkavad Rahvuste karika finaalis MMi piletit jahtima, Eesti naiskond nende seas
Eesti naiste rannavõrkpallikoondis tuli äsja Rahvuste karika eelringi turniiril Poola ja Kreeka ees esikohale ning tagas seeläbi pääsu finaalturniirile, kus on mängus pilet maailmameistrivõistlustele.
Juulis peetavale Rahvuste karika finaalturniirile pääseb iga eelturniiri alagrupi võitja (alagruppe on kokku seitse) ja finaali korraldajana Portugal. Enamik alagruppe on veel pidamata, lisaks Eestile on edasipääsu taganud Hispaania. Finaali võitja tagab oma riigile ühe koha maailmameistrivõistlustele, mis peetakse Austraalias Adelaide´is.
Koondise peatreener Rivo Vesik võrdles saavutatut naiste saalikoondise mõne aasta taguse Euroopa Hõbeliiga võiduga. “No mööndustega võib öelda, et oleme Euroopa kaheksa parema seas, aga kõige tugevamad riigid siiski Rahvuste karikal ei mängi, sest MMile pääseb ka maailma edetabeli alusel. Aga minu jaoks on see võrdne Hõbeliiga võiduga, tubli saavutus igal juhul ja midagi ta näitab meie taseme kohta,” sõnab Vesik.
Viimastel aastatel on Eesti rannavolle tase kahtlemata ülespoole liikunud, tekkinud on stabiilselt MK-sarjas kaasa tegevad paarid, naistest osalevad seal nii Heleene Hollas – Liisa Remmelg kui Eva Liisa Kuivonen – Liisa-Lotta Jürgenson.Vesik on mõlemat meie paremat naispaari ka treenerina abistamas ja ütleb, et noorematest on veel korralik järelkasv tulemas, kes soovib sama teekonna ette võtta.
“Me peamegi looma süsteemi, kus meil kasvab järjest noori peale ja oleks pidevalt riigisisene konkurents, sest see viib edasi. Praegu on Liisa ja Heleene juba need nii-öelda kogenud duona, siis 22-aastased Kuivonen ja Jürgenson ning sinna peaks kolme-nelja aastase vahega tekkima veel paar-kolm võistkonda, kes mängiksid samal tasemel. Sisemise konkurentsita on ühel võistkonnal palju raskem areneda. Täna on seis hea kahe parema paariga, aga noorte osas on ikka seesama mure, et neil pole rahalist tuge taga,” räägib juhendaja positiivse kõrval ka murekohast.
“Noortele toetust leida on ülimalt keeruline ja eks see vanemate ja tuttavate toel praegu enamasti toimib. Eks me kõik alaliidus peame ühiselt selle nimel tööd tegema, et need potentsiaalikad noored, kes meil on, saaksid tõusta järgmisele tasemele ning teha tööd järjepidevalt. Tuleb püüda leida rahalisi vahendeid lisaks olemasolevatele toetustele veel juurde leida,” ütleb Vesik, kelle sõnul on 16-17-aastaseid noori päris mitmeid, kes võiksid tulevikus ka täiskasvanute seas häid tulemusi saavutada.
“Muidugi ma mõistan, et raha kellelgi puu otsas ei kasva, aga kui tahame seda mitme aasta töö tulemusena tekkinud üsna head seisu rannavolles hoida, on kõigil vaja juurde panna. Ala on maailmas muutumas aina populaarsemaks ja kahju oleks sellest rongist maha jääda. Rannavõrkpall pole enam ammu spordiala, et “võtame Pärnu rannas kolm õlut ja mängime natuke palli ka,” vaid on kasvanud suureks ja oluliseks olümpiaalaks.”
EMile pääsu võimalused
Rahvuste karika eelturniiril teenitud punktidest on kasu ka Euroopa meistrivõistlustele pääsemisel, kuhu kvalifitseerutakse jooksva paremusjärjestuse alusel. “Liisa ja Heleene on hetkel EMi edetabelis 24. kohal ja 32 pääseb peale. Aga juuni tuleb üsna tihe ka MK-sarja osas ja seal otsustatakse sinna pääsemine lõplikult. Nii-öelda puusalt tulistades julgeks öelda, et kui Liisa ja Heleene tuleksid kaks korda nelja hulka, siis oleksid nad EMil peal,” sõnab Vesik.
Eesti meespaaridest on Mart Tiisaar ja Dmitri Korotkov samuti edetabelis umbes samas kandis kui naised ja omavad seega samuti häid võimalusi juuli lõpus ja augusti alguses Saksamaal Düsseldorfis toimuvale EMile jõudmiseks.
