Juhendid sisetingimustes treeningute läbiviimiseks ning spordivõistluste korraldamiseks

24. novembril jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele.

Sporditreeningute korraldamine siseruumides 24. novembrist 2020:

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 23. novembri 2020 korraldusega nr 417) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud siseruumides alates 24. november 2020 lubatud, kui:

1) korraldaja tagab inimeste hajutamise;
2) avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
3) korraldaja tagab kuni 50% täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest;
4) pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastaste laste osas või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või mõistlikkuse põhimõtet arvestades võimalik;
5) Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas on tagatud osalejate arv grupis kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega;
6) korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7) korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Alapunktid 3 ja 5 ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele, sealhulgas noortespordi korral nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu korraldatavatel Eesti tiitlivõistluste. Eelpool nimetatud tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele ehk kooli õppetöö raames toimuvatele sportlikele tegevustele.

Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002.
Korralduse 417 seletuskiri on kättesaadav:
https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv_20417k.pdf

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides

Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a dušši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast dušši all käimist ning kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt mitte seotud isikud (seal hulgas lapsevanemad) peavad kandma maski.
Korraldaja tagab inimeste hajutamise. Treening tuleb korraldada võimalusel viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega (välja arvatud spordiala spetsiifilised hädavajalikud harjutused).
Siseruumides võib treeningu eel ja järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Juhul, kui reeglit ei ole võimalik mõistlikult tagada, on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid vastavalt asjakohastele juhistele, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut jne.
Treening-; riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega. Lisaks võib rühma juures viibida veel treener või juhendaja. See tähendab näiteks seda, et kui kergejõustiku halli ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas individuaalvõistleja, on lubatud nii eelnimetatud grupil kui individuaalvõistlejal samaaegselt treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub igal ajahetkel omavaheline kokkupuude.
Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas kehtestatud grupisuuruse piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele, sealhulgas noorte spordile nende sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel. Seega sportmängude puhul on jätkuvalt lubatud täiskasvanute meistriliigas, esiliigas ja noorte Eesti meistrivõistlustel osalevate võistkondade treeningute läbiviimine vastavalt rahvusvaheliselt kinnitatud võistkonna suurusele. Samas harrastusspordi ja rahvaliigade võistkondade ning rühmatreeningute puhul tuleb arvestada 10 inimese piirangut.
Harjumaal ja Ida-Virumaal on riskide maandamiseks soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse. Väljas 10 inimese piirang grupile ei kehti.
Sportimisel, treeningul, spordi- ja liikumisüritustel võib viibida ja liikuda kuni 10-liikmelises rühmas ning nii tegevuse ajal kui selle järel (nt riietusruumis) ei tohi eri 10-liikmelistesse rühmadesse kuuluvad isikud omavahel kokku puutuda.
Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja.
Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis).
Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks peale tegevusi territooriumile.
Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate  siit).
Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit, käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele:

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 2020 tehtud korralduse 282 muutmise korraldusest nr 417 lubatakse alates 24. novembrist 2020 spordivõistlused ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1. ürituse korraldaja tagab inimeste hajutamise;
2. ürituse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
3. ürituse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
4. pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. avalikes siseruumides toimuvatel võistlustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
6. ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7. ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002.
Korralduse 417 seletuskiri on kättesaadav:
https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv_20417k.pdf
Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha. Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks.
Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul kui:
1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 500 inimest ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
4. Sise- ja välistingimustes ei arvestata külastajate või osalejate arvu hulka sportlasi ja korraldajaid, kui on tagatud, et sportlased ja korraldajad ei puutu külastajatega vahetult kokku, v.a lühikontaktid nagu pileti kontrollimine, riiete hoiule võtmine jmt. Sportlased ei puutu külastajatega kokku seetõttu, et nad sisenevad toimumiskohtadesse külastajatest eraldi, kasutades teisi sissepääse, saabudes külastajatest erinevatel aegadel, ning statsionaarsete istekohtadega saalides on tagatud piisav vahemaa publiku ja sportlaste ning korraldajate vahel. Statsionaarsete istekohtadena käsitatakse püsivalt ruumis ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele kasutamiseks määratud.
5. Avalikes siseruumides on kohustus kanda maski. Vaata täpsemalt VV korraldus nr 282 ja korralduse seletuskiri.
6. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
7. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse võistlejate seas hajutamise nõuet.
8. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
9. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
10. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, tuleb järgida hajutatuse nõuet.
11. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
12. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.
13. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
14. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
15. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
16. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised. Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist.

Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit:
https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-
kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse Terviseameti soovituste järgi. Soovitused
leiab siit.
Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks
ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku
tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Eesti võrkpalli toetavad:
Peatoetaja: