Hollas – Soomets jõudsid suures kuumuses 8 mänguga MK-etapi kullani
Rannavõrkpallurid Heleene Hollas ja Liisa Soomets teenisid Bulgaarias Sofias tugevuselt 1* MK-etapil karjääri esimese esikoha maailma karikasarjas.
Eesti parim naispaar alustas seejuures turniiri kvalifikatsioonist ja pidas nelja päevaga kokku kaheksa mängu suures kuumuses. “Üle 30 kraadi oli kuuma, kvalifikatsioonis näitas isegi 37 kraadi ja see oli päris korralik koormus ikka. Mõtlesime ise ka, et kust see jõud tuli viimasteks mängudeks. Aga meid aitas väga suur tahe võita ja tahtejõud,” räägib Soomets.
Nagu spordis ikka, võinuks asjad ka sootuks teisiti minna, otsustava kvalifikatsioonimängu võitsid Hollas – Soomets Kanada paari Amanda Harnett – Alina Dormanni vastu napilt 2:1. “Kindlasti vedas meil natukene ka loosiga ja iga võit andis jõudu järjest juurde. Aga raskeid mänge oli mitu, kvalifikatsiooni teine mäng, mille võitsime 2:1 oli selline, kus teine geim vajus täiesti ära ja lihtsalt ei jaksanud mängida enam. Aga kolmandas geimis toimisid asjad taas väga hästi. Veerandfinaal Taani paari vastu (mille eestlannad võitsid samuti 2:1-toim) oli samuti väga raske, neile olime äsja Ljublajana MK-etapil kindlalt 0:2 kaotanud ja nemad kindlasti arvasid, et neile tuli hea loos. Selles mängus oli väga palju võitlust ja lõpus taas tahtejõud ja väga suur pingutus aitas meid, see oli äge võit,” kirjeldab Soomets.
Mõlemad mängijad tunnistavad, et enne poolfinaali oldi väga-väga närvis ja kogu otsustavate mängude päev möödus pingeliselt. “Seda pole võimalik kirjeldada, kui närvis me olime, see oli ebareaalne. Eks me teadsime ja tunnetasimie, et Poola paar oleks vaja ära võita, sest Itaalia paarid olid tugevamad ja nemad olid vastamisi teises poolfinaalis. Teadsime, et kui peaksime poolfinaali kaotama, tuleb ka pronksimatš väga raske. Lõpuks mängisime poolfinaali hästi ja saime kindla võidu,” analüüsib Soomets.
Hollas lisab: “Me olime mõlemad tõesti väga närvis. Aga see viimane päev oli tõesti pingeline. Alati tahad ju võita, aga ma pole ammu niiväga tahtnud üht mängu võita kui seda finaali. Ja meiega on kuidagi nii, et kuigi õhtul ja ka võistluse hommikul on närv sees, siis mängu ajal see kuidagi iseenesest kaob ja mõnus kindel oli mängida viimasel päeval.”
Finaalipäev oli neile endalegi üllatuseks just servi poolest väga hea. “Oleme sellega hädas olnud nii sel aastal kui varasemalt, aga nüüd tuli Heleenel ikka selline serv välja, et mul jäi üle vaid pead raputada,” naerab Soomets. Hollas ütleb siiski kõrvalt, et ka paarilise serv toimis hästi. “Serviga me suuresti need otsustavad kohtumised enda kasuks kallutasime,” täpsustab Soomets.
Raske hetk oli ka kohtumises 12 parema seas lätlannade Varvara Brailko – Luize Skrastinaga. “Võtsin ühel hetkel time-out´i, sest mitte miski ei toiminud. Geimi alguses jäime vist 1:5 taha ja üldse ei sujunud asjad. Ei olnud kõigis mängudes koguaeg ülihead minekut. Aga finaalipäeval õnneks olime paremad,” kinnitab Soomets.
Esimene suurem saavutus annab Hollasele ja Soometsale palju motivatsiooni tulevikuks ja tõi kinnituse, et ollakse õigel teel. “See võit on väga suur asi kindluse mõttes iseendale, et me suudame mängida sellel tasemel ja saavutada selliseid tulemusi. Aga ka toetajate ja kaasaelajate osas. Siiras tänu kõigile meie toetajatele, kes meisse usuvad. Eks meil oli millalgi ka vaja mingi selline tulemus teha, Eesti meistritiitel ei mängi ju laiemas plaanis eriti suurt rolli või Läti karikasarja tulemused. Ses mõttes on siit igal juhul parem edasi minna,” lisas Soomets.
Nädalavahetusel teeevad Hollas – Soomets kaasa ka Paides toimuvatel Eesti meistrivõistustel ja septembris tehakse veel kaasa kahel MK-etapil Itaalias ja Hispaanias.