Eesti M75+ meistritiitli võitsid Tartu vanahärrad

Vääna-Jõesuu kooli võimlas toimunud Eesti käesoleva aasta meistriks M75+ vanuserühmas tulid Tartu võrkpalliveteranid.

Teist korda toimunud Eesti meistrivõistlustel osales kolm meeskonda – Tallinn, Tartu ja Harju.
Kui eelmisel aastal oli lubanud osalema tulla ka Tartu võistkond, kes siiski tookord kohale ei tulnud, siis tänavu võib Tartu kohta öelda “tuli, nägi ja võitis.”

Eakate „vanahärrade” pallimäng erines natuke tavapärasest võrkpallimängust ja meenutas rohkem meeste noorusaja võrkpallimängu, liberot ei olnud ja kõik mängijad pidid suutma servi vastu võtta ja ründajale tõsteks ettemängida. Mängu võitja selgus süsteemis parem kolmest geimist.

Avamängus oli Tallinn 2:0 (25:8, 25:22) parem Harjust. Tallinn mängis koosseisus: Mati Kuusk (sünd. 1947), Lembit Kähri (1942), Pekka Tiidus (1941), Henn Pärn (1941), Peet Kall (1945) ja Rein Raidmäe (1948).

Harju meeskonnas mängisid: Anatoli Filonenko (1947), Heino Vanker (1944), Sulev Jaanus (1948), Tõnis Raudla (1945), Toomas Sikk (1948), Peeter Terasmaa (1948) ja Olev Kiirend (1949). Võistkonnas võis olla kaks alla 75-aastast mängijat.

Tänavuse aasta meistri selgitamiseks pidasid tasavägise võistluse Tallinn ja Tartu. Jõukatsumusest väljus võitjana Tartu geimidega 2:1 (26:24, 10:25 ja 15:6).

Tallinn alustas küll mängu hästi ja kasvatas algedu juba 19:9-le ja edasi veel 24:20-le, ent siis aga hakkas Tallinna edumaa sulama ja kui Tartu sai 6 punkti järjest võitiski Tartu esimese geimi 26:24.

Teises geimis ei jätnud Tallinn midagi geimi lõpu otsustada ning pani oma paremuse tulemusega 25:10 veenvalt maksma. Väga edukalt ründas Tallinna kapten Lembit Kähri, kes tegi võrgu peal, mida tahtis. Tundus juba, et pealinna mehed kordavad mullust saavutust ja tulevad ka tänavu Eesti meistriteks.

Seekord ajalugu siiski ei kordunud. Kolmandas geimis läks mulluste meistrite mäng liimist lahti, tartlaste kokkumäng paranes ning Robert Kardi ja Jaanus Seema tõsted hakkasid üha paremini sobima nende ründajatele, kes olid nüüd rünnakul väga edukad. Tartu läks ette 6:1 ja enam tagasi ei vaadanud, geimivõit 15:6 ja kogu mäng 2:1 andis esikoha Tartule.

Meistrimedalid said kaela Tiit Pajos (1938), Robert Kard (1941), Tõnu Nurm (1947), Jaanus Seema (1947), Tiit Kruusement (1948) ja Tõnu Kollo (1948).

Võistlustel nägime veel omaaegset üleõla löödavat teravat ja madalat bumerangservi. Muuseas 1930-ndatel Euroopas edukalt esinenud Eesti meeskonna servi nimetasid siis tšehhid “eesti serviks” (estonske podani).

Autor: Hillar Karm, võrkpalliveteran.