Äraostmatu Mati Koorep 75: armastada tuleb võrkpalli, mitte iseennast võrkpallis
17. veebruaril tähistab oma 75 aasta juubelit Eesti läbi aegade koloriitsemaid võrkpallikohtunikke Mati Koorep, kõikvõimalikel sise- ja välismaistel mängudel kohut mõistnud mees.
Mati Koorep tõusis arvestatavaks vilemeheks väga noorelt, Nõukogude võimu ajal, kui tema kõigutamatut suhtumist aktsepteerisid ka kõige kõrgemal tasemele ametnikud, treenerid, mängijad, ajakirjanikud. Muljetavaldava ülevaate tema karjäärist annab Eesti Spordi Biograafiline leksikon.
Läänemaal Vana-Vigalas sündinud, ent Nõukogude toonase elu keerdkäikude tõttu paariaastasena koos emaga Siberisse saadetud ja aastatel 1951-1958 lastekoloonias viibinud Mati Koorep naasis kodumaale 1958. aastal, alguses onu juurde Saaremaale. Saaremaal veetis tänane juubilar sportlikult aega kohalike poistega jalgpalli tagudes. „Et olin kõige lühem, pandi mind väravavahiks,“ meenutab Mati Koorep.
Aasta hiljem tagasi sünnikohta Vana-Vigalasse jõudes sai Mati taas tunda, mis tähendab olla seltskonna kõige noorem. „Vana-Vigalas mängiti õhtuti palju võrkpalli ja kõik tahtsid olla ründajad, aga mind pandi sidemängijaks,“ meenutab ta ja lisab, et peatselt lükati ta ka kohtunikuametisse.
„Kaotaja võistkond pidi andma järgmiseks mänguks kohtuniku ja see olin peaaegu alati mina.“ Vana-Vigalas mängis Mati Koorep võrkpalli ka koos kuulsa teadjamehe Vigala Sassiga. Omamoodi ametlik kohtunikudebüüt leidis Matil aset 2. juunil 1959. aastal, kui Märjamaa rajooni meistrivõistluste mängule Koluvere Lastekoloonia ja Vigala Põllutöökooli vahel vilistas juba nooruke vilemees Mati Koorep.
Koorepi sõnul ei meeldinud talle võrkpall alguses nii palju kui maadlus, ent mida aeg edasi, seda kodusemalt ta vilemehena ennast tundis. „Kui oled näpu juba sellele alale andnud, siis enam tagasiteed pole,“ muheleb ta.
Kolme kõrgharidusega kohtunik
Lühikeseks jäänud võrkpalluri karjääri ajal jõudis Mati Koorep tulla Tallinna noortemeistriks ja olla Tallinna Polütehnikumi meeskonna kapten. Tippvõrkpallurit juubilarist ei tulnud, küll aga elav legend kohtunikuametis, kus ta peab enda õpetajateks Eestis Paul Sutti ja Nõukogude Liidus Anatoli Tšinilinit. Kolm kõrgkooli lõpetanud Mati Koorep tõusis kohtunikutöö redelil kõrgeimale astmele, mis ühele Eesti mehele on võimalik. Pedantse järjekindlusega oma mänge üles kirjutanud juubilar tõdeb täna, et kokku tegutses ta oma pika karjääri jooksul kohtuniku, sekretäri või piirikohtunikuna 7198 mängus ja 1502 turniiril. Aukartustäratav number igal juhul.
Aastast 1962 Eesti meistrivõistluste mänge vilistanud Mati Koorep on oma pika karjääri jooksul vilistanud nii olümpiamängudel (1980), MM- ja EM- finaalturniiridel kui ka 5 korda NSVL-i rahvaste spartakiaadi finaalis. Samuti tegutses juubilar edukalt rannavollekohtunikuna. Ajalooraamatud kinnitavad, et aastatel 1966-1981 oli Mati Koorep NSVL-i kõrgliigas kõige noorem vilemees.
1987. aastal omistati Mati Koorepile kohtuniku rahvusvaheline kategooria ja ta on valitud 17 korral NSVL-i kümne parima vilemehe sekka. Kohtunikuamet on Mati Koorepi viinud kokku 49 riiki, millest värvikamad on Mehhiko, Brasiilia ja Liibanon.
Nautis rohkem teise kohtuniku rolli
Huvitav on juubilari tõdemus, et esimesest kohtunikust rohkem on talle alati meeldinud teise kohtuniku roll. „Pukikohtunik on kõikaeg nagu puuris, aga all sai ikka liikuda,“ ütleb ta.
Oma pika kohtunikukarjääri jooksul kohtus ta mitmete omaaegsete väljapaistvate kuulsustega – napsu on ta võtnud nii endise Venemaa presidendi Boris Jeltsini kui ka NBA omaaegse tähtmängija Wilt Chamberlainiga, samuti suhelnud omaaegse tippkorvpalluri Bill Russelliga.
Kui uurida, kes mängijatest on legendaarsele kohtunikule jätnud kõige eredama mulje, toob ta välja omaaegse Kalev-68 kapteni Peet Raigi nime. „Teda oli küll väga raske vilistada, ent mängijana oli ta tõeliselt lummav,“ ütleb Koorep. Teenekas juubilar on varmas sõnastama ka noorematele kolleegidele oma ameti põhitõdesid: „Kohtunik peab olema aus, erapooletu, täpne ja punktuaalne kõiges, samuti on tähtis vilistamisoskus, mängudele tuleb määrata kohtunikke vastavalt nende võimetele, kohtunik peab endale teadvustama kohtunikuks olemise kirjutamata põhitõde – armastada tuleb võrkpalli, mitte iseennast võrkpallis.“
Mati Koorep on koolitanud kohtunikuks väga suure hulga võrkpallist huvitatud inimesi nii Eestis kui Venemaal ja olnud valitud kohtunike juhtorganitesse nii siin kui sealpool piiri.
Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!