Viljar Loor oleks 1. oktoobril saanud 70-aastaseks

1. oktoobril oleks 70-aastaseks saanud 2011. aastal meie seast lahkunud Eesti ainuke olümpiavõitja võrkpallis Viljar Loor.

Olümpiakulla teenis Viljar Loor põhikuuikumängijana 1980. aastal Moskvas. Euroopa meistrivõistlustel mängis ta viiendat ja viimast korda 1983. aastal, maailmameistrivõistlustel aasta varem.

Viljar Loor oli kahekordne maailmameister, viiekordne Euroopa meister, kolmekordne Maailma karikavõitja, kaheksakordne Nõukogude Liidu meister.

Oma parimad hooajad veetis ta toonase Euroopa klubivõrkpalli absoluutse valitseja – ja usutavasti neil aegadel maailma tugevaima võrkpalliklubi – Moskva CSKA meeskonnas, võites selle aja jooksul neljal korral Euroopa riikide meistermeeskondade karikaturniiri (hilisema nimega CEV Meistrite liiga) ja ridamisi üleliidulisi meistritiitleid.

Aastail 1975–1984 mahtus Loor ühtlasi NSV Liidu meeste koondise rivistusse ja oli juba 1976. aastal lähedal Montreali olümpiale pääsule, kuuludes viimase hetkeni hiljem Kanadast hõbedaga koju tulnud koondise kandidaatide hulka.

Kahjuks jätsid eriarvamused peatreener Juri Tšesnokoviga ta olümpiasõidust eemale. Järgmisel hooajal toimunud muudatused tõid uueks peatreeneriks legendaarse Vjatšeslav Platonovi ja Loorist kujunes peagi NSV Liidu koondise püsiliige.

Tõestades end hüva mänguga 1978. aasta MM-võistlustel Itaalias, pääses ta seejärel 1980. aasta Moskva mängudel kindlalt olümpiakoondisse ja krooniti koduseinte toel olümpiavõitjaks.