U16 koondise peatreener Raigo Tatrik: kõiges on toimunud edasiminek, need tüdrukud on ägedad!
Eesti U16 tüdrukute koondis lõpetas Bulgaarias Sofias toimunud Euroopa meistrivõistluste valikturniiri ühe võidu ja ühe kaotusega. 3:1 alistati Soome eakaaslased, Bulgaaria vastu saadi 0:3 kaotus.
Peatreener Raigo Tatrik rääkis intervjuus pikast ja põhjalikust ettevalmistusest, noorte hoolealuste vaimsest tugevusest ja paljust muust.
Raigo, Soomest saite üsna veenvalt jagu, selles mängus sul vist tüdrukutele väga palju etteheiteid pole?
Olime hästi valmis selleks mänguks igas mõttes, ka vaimselt. Meie eelis oli see, et meil oli juba olemas EEVZA kogemus, neli tugevat mängu. Soome polnud selliseid kohtumisi pidada saanud ja eeldasime, et neil võib seetõttu rohkem väristamist tulla. Kahes esimeses geimis saime meie väga hästi mägu sisse, vastased ei jõudnud veel kohaneda.
Tegelikult on Soomes samuti häid kujusid, lihtsalt nii noorte puhul võib kogemus palju määrata. Nad tegid ka palju servivigu, mis meid aitas. Samas kolmandas geimis suutsid soomlannad samuti end rohkem leida ja neljandas oli meil samuti raske geimi lõpp, meid pandi surve alla. Aga tüdrukud suutsid raskest seisust välja tulla ja näitasid sisu. Suutsime kannatlikud olla.
Oma servil ei olnud meil selles kohtumises mõtet maksimumilähedaselt lüüa, saime mujalt punkte, tõime kaitses hästi palle üles ja blokk samuti toimis. Esimese mänguga jään igati rahule, keegi ei väristanud ja liidrid olid tublid. Mul oli muide plaan kasutada sidemängijana Roosi Brigita Toomi, ent tal purunes enne mängu tossupael ja seda ei saanud enam õigeks ajaks korda. Siis kasutasingi hoopis Hanna Koksi, kes sai suurepräaselt hakkama. Mõlemad sided on võrdsed, seega mul on treenerina valikuvõimalust.
Bulgaaria oli seekord liiga võimas ja seal reaalset varianti ei tekkinud?
Bulgaaria on küll grammi võrra nõrgem kui Venemaa või Poola, aga siiski on seal võimsad ja suured mängijad. Venemaa ja Poola on ikka ulmelise tasemega selle vanuse kohta – pikad ja võimsad, üldmäng samuti väga hea. Tase on umbes nagu meie naistel.
Bulgaaria naiskonna põhilise rünnakuliidri, nende 195 cm pika diagonaalründaja saime ilusti kinni, aga seal tuli ikka mujalt ka. Tema serv lõi meid muidugi mängu alguses rivist välja, väga tugev ja stabiilne serv. Mingi hetk saime selle serviga ka hakkama, aga mitte koguaeg.
Nende side tõstis samuti väga hästi, tõstis hüppelt väga kiirelt ja jagas ilusti laiali mängu. Kolmas geim oli juba tasavägine, punnisime kõvasti vastu, aga lõpuks tehti jälle ässadega vahe sisse.
Turniiriga kokkuvõttes jääd ilmset siiski rahule?
Jah, kindlasti jään. Nad on ju alles 14-aastased ja arenevad hetkel tohutu kiirusega. Me oleme saanud väga korralikult treenida ja mängida. Tugevad vastased olid märtsis toimunud EEVZAl ning lisaks saime nüüd mängida meie 2004. koondise vastu.
Ja need laagrid on asja ette läinud. Oleme Põhja regiooni tüdrukutega saanud pidevalt koos treenida ja Tartu, Viljandi ja Rakvere tüdrukud tegid oma treeneritega samuti tublit tööd. Lisaks oleme ju korraldanud koguaeg ka ühiseid minilaagreid Väätsal. Oleme kolme treeneriga (abitreenerid Anatoli Kuprijanovitš ja Argo Arak-toim) saanud mitu kuud koos treenida.
Ametlikest mängudest oleme kolm võitnud ja kõiges on toimunud edasiminek, need tüdrukud on ägedad. Ja neist kaks võitu on Ukraina ja Soome üle, kes on ikkagi korralikud vastased. Tänaseks on tüdrukutel ja ka treeneritel pilt ees, milline on Euroopa tipp, jaanuaris polnud sellest aimugi.
Mängijad saavad soovi korral treeneritega rääkida ja asju arutada?
Jah, saavad. Me arutame palju, diktatuuri pole ja tüdrukud suhtlevad hästi julgelt. Võtame nende arvamust ka arvesse, peab oskama suhelda. Anatoli ja Argo on suureks abiks kõiges. Eks inimesed on erinevad, mõni julgeb rohkem, teine vähem rääkida, aga üldiselt saame kõik räägitud.
Koondises on ka sinu tütar Lisandra, kes mängib samuti libero positsioonil nagu sina kunagi. Kas treenerina on raskem ka oma last juhendada?
Ei ole seni olnud sellega muret. Liberod on meil üsna võrdsed, ent oma eelistega. Lisandra (Tatrik) on rohkem elavam ja räägib rohkem, toob emotsiooni. Emma (Vilgberg) on suur võiteja, läheb vajadusel “läbi seina”. Seega saan treenerina ka sel positsioonil vajadusel valida. Soome vastu tahtsin rohkem emotsiooni ja alustasin Lisandraga, Bulgaaria vastu jälle Emmaga.
Mida turniiri eel tüdrukutele ütlesid?
Et nad peavad mängimist nautima. Oleme palju tööd teinud, nüüd läheme ja naudime. Soome vastu see ka õnnestus, aga Bulgaaria oli liiga tugev vastane, et nautida oleks saanud (naerab-toim).
Suutsime sellest turniirist siiski maksimumi võtta. Meil polnud suuri muresid ka vigastustega, et keegi oleks seetõttu eemale pidanud jääma. Sain kokku kõik, keda soovisin.
Tahaksin tänada ka kõiki treenereid, kelle õpilased koondisesse on jõudnud ja kes on keerulisel koroonaajal kõvasti panustanud: Liina Kais (SK Duo) Jaanika Jakobson (SK Duo) Merle ja Margit Keerutaja (Viljandi SK), Ellen Aros (Rakvere VK), Laos Lukas (Tallinna Selver VK), Ellen Liik ja Margot Sahharov (Rae SK), Marit Laidroo ja Karin Vassil (SK Tats), Ingrid Kangur (Kohila VK).