Tarvi Uljas 75: Kaali meteoriidikraatri energia aitas Liidu meistriks võrkpallis
15. veebruaril saab 75-aastaseks legendaarse Kalev-68 üks võtmemängija Tarvi Uljas, kes 1963. aastal „ema tehtud pirukad kotis“ Saaremaalt pealinna kolis ning mõned aastad hiljem Nõukogude Liidu meistriks krooniti.
Saaremaal Pihtlas sündinud, ent suurema osa lapsepõlvest kuulsa Kaali meteoriidi järve läheduses mööda saatnud Tarvi Uljase sportlastee sai tuule tiibadesse samamoodi nagu tuhandetel teistel sama aastakäigu poistel – õues vaat et hommikust õhtuni sportides. Koos vanema venna Taivu ja kümnete naabripoistega mindi koheselt pärast kooli õue, küll rahvaste-, küll võrkpalli mängima. Jooksmisest-hüppamisest rääkimata.
Kaali kooli poiste tahe võrkpallimängus järjest paremaks saada sundis neid targematelt nõu küsima – esimesi juhtnööre jagasid nagamannidele nii toonase mängukaaslase, hilisema tuntud poliitiku Jüri Saare Kaali koolipapana töötanud isa Osvald Saar ja sama kooli kehalise kasvatuse õpetaja Uno Varik. „Panime ise võrgu üles ja mängisime hiliste õhtutundideni,“ meenutab juubilar õrnalt ö-tähte kasutades ja kiidab ehtsaarlaslikult muheledes, et edaspidisteks pallilahinguteks sai ta jõudu Kaali maagiliselt meteoriidikraatrilt.
Kaali Kahuri tipphetk Moskva palliplatsidel
1958. aastal tillukesest Kaalist paarikümne kilomeetri kaugusele Kuressaarde, toona siis Kingissepa linna, kolides jätkusid vendade Uljaste treeningud kohaliku spordikooli treeneri Hugo Metsa käe all.
Tarvi meenutab uhkusega 1962. aastal Tallinnas toimunud sõprusturniiri, kus Saaremaa meeskond alistas tasavägistes kohtumistes nii Moskva kui ka Leningradi võistkonna, toonase Nõukogude Liidu tõelised tipptegijad mõlemad.
1963. aastal oli Tarvil aeg seilata üle mere Tallinnasse, kuhu kutsus teda ambitsioonikas noortetreener Raimund Pundi. „Ema pani pirukad kaasa ja läksin,“ meenutab ta elavalt elumuutvat reisi. Juba aasta hiljem krooniti Tarvi Uljas Nõukogude Liidu ametühingute noortemeistriks ja Moskva kõrged ülemused kutsusid Kaali Kahuri peatselt ka ametühingute koondise laagrisse.
1967. aastal kutsuti Tarvi Moskva AKSK-sse aega teenima ja sealt sai ta välja alles pärast Eesti NSV parteijuhtide tungivaid palveid, sest 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistluste kuldmedal vajas võitmist. „Väga elavalt meenub mulle Liidu meistrivõistluste otsustav etapp Moskvas, kus – samal nõukogude tankide sissetungiga Prahasse – alistati üksteise järel nii pealinna AKSK, Dünamo kui ka Buravesnik. „Rahvuslik meeleolu oli väga kõrgel,“ ütleb ta.
Ainsana kurvastas Kalevi mehi see, et toonasest ajaloolisest turniirist pole tänaseks säilinud ühtegi Eesti fotograafide tehtud fotokaadrit või filmilõiku. Kuigi Tarvi Uljast kutsuti veel pärast Liidu meistriks tulekut Kamtšatka meeskonda mängima, siis vigastused ja kodu-Eesti ei lasknud tal Venemaa avarustesse kolida.
Võit Brasiilia üle oli uskumatu!
Tallinna ja Maardu Kalevi meeskondades tuli Nõukogude Liidu meistersportlane Tarvi Uljas 5 korral Eesti meistriks ja 2 korral karikavõitjaks. Pärast tippmängijakarjääri lõppu EKE Projektis, Tallinna Taksopargis kui ka Agros töötades jätkas ta oma lõpuks mängimist. Kalev-68 on ilmselt eredaim näide Eesti spordis, kus meeskond hoiab kokku nii mänguplatsil kui ka eraelus.
Koos treeningutel käiakse siiamaani. Tõsi, Tarvi vanad vigastused on ta hetkel palliplatsilt poolteist aastat eemal hoidnud. „Sõbrad kutsuvad ja küll ma varsti teen come-backi ,“ muheleb ta ja jätkab: „äge seltskond on meie veteranide treeningutel, üks kukub maha, viis tulevad ja aitavad ta püsti,“ kirjeldab ta meeleolu igiliikujate spordiareenil.
Ühe eredama hetke – lisaks Nõukogude Liidu meistritiitli võitmisele – palliplatsilt toob Tarvi Uljas veel välja: „veteranide MM-il alistasime ühes mängus Brasiilia, see oli uskumatu asi,“ meenutab juubilar.
Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!