Peeter Kais 75: võrkpall on õpetanud mind elama
19. aprillil tähistab oma 75 juubelit teenekas võrkpallur, treener ja sporditegelane Peeter Kais.
Suurema osa oma elust Pärnus veetnud Peeter Kais on tegelikult sündinud Võrus ja ammutanud esimesi võrkpalliteadmisi legendaarse Jaan Gutmanni käe all. “Pean Gutmanni üheks oma parimaks juhendajaks. Ta oli tõeline oma ala fanatt – tegi asjad puust ja punaseks selgeks. Kui vaja, siis võis ka trenni kinni pidada, et mingit tehnikaelementi lihvida,” meenutab Peeter Kais oma esimest juhendajat tõelise respektiga.
Tegelikult polnud võrkpall noorele Peeter Kaisile sugugi iseenesestmõistetav valik, sest andekas noormees lõi aktiivselt kaasa ka kergejõustikuvõistlustel. “Minu 1969. aastal Antslas puuteibaga püstitatud Eesti B-klassi meistritiitel teivashüppes 3.35 püsis üsna kaua, vist alles Erki Nool hüppas selle üle,” muheleb Kais ja meenutab ka kõrgushüppes saavutatud tulemust 1.85.
Võrust liikus Kais peagi Tallinnasse TSIK-i, kus tema juhendajaks sai Raimund Pundi.
Omamoodi läbilöögiks suurde võrkpalli oli Peeter Kaisi jaoks 1972. aastal Tallinnas peetud traditsiooniline Vana Tooma turniir, kus ta treeneri Ivan Dratšovi otsusega vigastatud Viljar Loori asemel põhikoosseisu pandi ja kohe ka parima mängija eriauhinna sai.
“Avo Tasane tõstis lihtsalt nii hästi,” toob ta enda panust vähendades välja 70-ndate tõelise sidemängijavirtuoosi nime, kellega ta hiljem ka Pärnu KEK-is mängides mitu puuda soola ära sõi.
Peeter Kaisi mängijatalent puhkes tõeliselt õide aga kuurortlinna Pärnusse kolides ja kohaliku KEK-i särki selga tõmmates. “Pärnusse kutsus mind Aivo Käbin, kes on Pärnu võrkpalli jaoks olnud ülioluline inimene, olen temale palju tänu võlgu,” kiidab Kais austatud spordipersooni Aivo Käbinit, kes koos Johannes Noormägiga moodustasid toona Pärnu meeste võrkpallis väljapaistva tandemi.
Just Noormägi utsitusel hakkas Peeter Kais ka Pärnus treenima noori võrkpallureid. Esimesed grupis olid tema pojad, Kaarel ka Kristjan Kais, aga ka näiteks hiljem näitlejana tuntust kogunud Tambet Tuisk. Vennad Kaisid olid ju 90-ndatel aastatel Eesti rannavolles tõeline kvaliteedimärk, Kristjan osales hiljem koos Rivo Vesikuga ka Pekingi olümpiamängudel.
Võrkpalliga on edukalt tegelenud ka Peetri nooremad pojad Karl Henri ja Kaur Erik Kais. Peeter Kaisi kirg võrkpalli vastu ei ole lahtunud ka pärast pensionile jäämist, ta jätkab noorte sportlaste treenimist. “Võrkpall on õpetanud mind elama,” rõhutab ta.
Peeter Kais on neljakordne Eesti meister ja Nõukogude Liidu maaspordiühingute kuuekordne meister, 1981. aastal sai ta Nõukogude Liidu meistersportlase rinnamärgi.
Palju õnne ja tervist juubilar Peeter Kaisile kogu Eesti võrkpallisõprade nimel!
Eesti Võrkpalli Liit