Kuivonen ja Jürgenson asuvad U21 MMil võitlusliku mängu toel head tulemust püüdma
7. novembril alustavad Tais toimuvaid U21 vanuseklassi maailmameistrivõistlusi Eva Liisa Kuivonen ja Liisa-Lotta Jürgenson, kes soovivad näidata tehniliselt häid esitusi ja võitluslikkust.
Alagrupid pole veel selgunud, täna peetakse kvalifikatsioonimängud. Põhiturniiril mängitakse kaheksas neljaliikmelises alagrupis, 24 parema sekka pääsevad gruppide kolm esimest.
Põhiturniirilt alustavad 20-aastased rannavõrkpallurid tahavad MMil teha head tulemust, ent sellesse ei suhtuta kui kinnisideesse ja püütakse mängimist ka nautida. Väike ärevus on enne alagrupiturniiri juba hinges. “Mingi väike (ärevus) ikka on, aga pigem läheme mängima seda nagu igat teist turniiri ja üleliia selle peale ei mõtle, et tegu MMiga. Eesmärk on jätkuvalt võit, aga liiga kinni sellesse mõttesse ei tasu ka jääda. Võtame rahulikult ja katsume tehniliselt hästi mängida ja võitluslikult mängida. Me oleme valmis!” kinnitas Kuivonen.
Kliima on nende sõnul talutav. “Alates 9 kuni 15ni on siin päris kuum, aga midagi liiga hullu ka pole. Muudel kellaaegadel on väga mõnus mängida, sest enamjaolt puhub ka väike tuul. Võib-olla raskeks lähebki siis, kui on palju pikki pallivahetusi, kuid eks oleme valmis neid mängima ja loodetavasti lahendame need ise ära ja saame sellega positiivset emotsiooni juurde,” lisas Kuivonen.
Treeneriduona abistavad neid Laos Lukas ja Rivo Vesik. Vesik sõnas, et nagu MMidel tihti juhtub, on taseme kohta raske midagi arvata. “Hetkel on kvalifikatsioon tugevama tasemega, kui põhiturniir, vaatame, kes sealt edasi saab. Tüdrukud on terved ja trenni olema saanud korralikult teha. Veerandfinaali võiks vähemalt jõuda ja sealt siis samm-sammu haaval edasi minna. Mina tean siin kolme-nelja paari – soomlased on head, Šveits on kindlasti tugev, lätlased on tugevad ja ma arvan, et ka Saksamaa. Aga näiteks USA või Brasiilia – kes on täiskasvanutes tugevad – nende kohta mul siin teadmised puuduvad, sest nad pole kuskil mänginud. Mõni aasta on neil väga head paarid, teisel aastal mitte niiväga,” kirjeldas ta eeldatavat taset.
“Nagu noorte puhul tihti, saab ka siin määravaks see, kes suudab keskendumist hoida ja kes pingele vastu peab. Noorte mäng on siiski üsna ebastabiilne, see käib siin kõikide kohta. Minu nägemus ja soov on, et Eva ja Lotta mängiksid mänguliselt hästi, see tulemus pole minu jaoks kõige tähtsam. Nad on alles 20-aastased ja mina mõtlen kokkuvõttes täiskasvanute aja peale, see on arengu üks samm, mis tuleb teha. Tihti juhtub ju nii, et need, kes noortes võidavad, ei saavuta täiskasvanutes midagi. Mina tahaks pigem nii, et nad teeksid asju, mis me oleme kokku leppinud. Tulemusi ootan ma kahe-kolme aasta pärast,” lisas Vesik.