Kas Tiisaar ja Nõlvak löövad Vesiku ja Kaisi tulemused üle? Vesik on optimistlik, Kais hoiab pöialt, ent on ennustustega ettevaatlikum

Kristjan Kais tunnistab ausalt, et esialgu ta rannavolle kasuks otsustanud Mart Tiisaare ja Kusti Nõlvaku osas liiga suuri lootusi ei hellitanud. Nüüd kiidab ta meeste visadust eesmärkide poole püüeldes ja seab seda teistelegi eeskujuks.

Autor: Märt Roosna

Kui Nõlvak ja Tiisaar langetasid 2015. aastal mõneti ootamatu otsuse pühenduda edaspidi saalivõrkpalli asemel rannavollele, läksid arvamused kahte lehte, paljude meelest olid neil suuremad väljavaated läbi lüüa ikkagi saalivõrkpallis. Tänaseks on nii mõnedki oma seisukohti korrigeerinud.

„Mina olin ka alguses võib-olla skeptilisem,” tõdes endine rannavõrkpalli tippmängija Kristjan Kais. „Nad tundusid mulle natuke krobelised, tehniliselt kandilised. Aga nad on visalt treeningtööd teinud ja mis mulle väga meeldib, on see, et toimub areng. Nad lähevad edasi, liiguvad tipule järjest lähemale, see on äge. Arvan, et palju oli neid, kes alguses vaatasid seda valikut niimoodi: nojah… Sama võib-olla on praegu Liisa Soometsa ja Heleene Hollase puhul. Aga kui seda teed visalt edasi käia, on õnne ja tahet, toimub areng, siis jõuadki kaugele.”

Šmēdiņš: nad on õiges vanuses, et tulemusi teha

Lätlasest olümpiapronks Jānis Šmēdiņš toob 30-aastaste Tiisaare ja Nõlvaku puhul samuti välja järjepidevuse ja kannatlikkuse. Püssi ei visatud kohe põõsasse, kui esimeste aastatega rannas kuud ja tähti taevast alla ei toodud.

„Tean neid kutte vist kaheksa aastat või kauem. Eelmisel aastal hakkasid nad näitama tulemusi, enne seda võitlesid koha eest põhiturniiril. Nüüd on teinud nad sammu edasi ja hakkavad võitlema medalite eest,” lausus Šmēdiņš, kes 2012. aasta Londoni olümpial teenis pronksmedali ja EM-il on tõusnud poodiumile kolm korda. „Minu arvates on nad jõudnud õigesse vanusesse, et hakata tulemusi tegema. Nad on tippvormis, neil on juba palju kogemusi, nüüd suudavad nad näidata oma parimat mängu ja nagu näinud oleme, siis võivad võita peaaegu igat tiimi.”

Koos Kaido Kreeniga esimeste eestlastena rannavolles olümpiale jõudnud Avo Keel tunnistab, et tema ootas Nõlvaku ja Tiisaare avanemist isegi varem. „Vahepeal tundus, et kogu aeg õpitakse ja saadakse targemaks. Tahan sellega öelda, et ma ootasin neid tulemusi mingi aeg varem. Mul tekkis küll vahepeal küsimus, kui kaua seda asja siis õpitakse,” arutles Keel. „Tundus, et maailma tasemel keskmike hulka nad kuuluvad. Nüüd on jälle uus võistlussüsteem, vaatame, kuidas see uus hingamine hakkab tulema. Võib-olla ongi hilised avanejad. Esimese vastuse annab MM. Saan aru, et eesmärk on kaheksa sisse tulla. Selles mõttes kiidan: eesmärk peabki olema normaalne, kuidas sa ütled, et ma tahan 24 sisse saada.”

Keel kiitis Nõlvakut ja Tiisaart sellegi eest, et eestlased kasutasid süsteemi muutumise kohe ära, osalesid talvel etappidel, kogusid punkte ja kindlustasid koha Elite 16 turniiridel, samuti MM-il. Süsteem oli ju kõigile teada, need, kes alguses passisid, saavad süüdistada üksnes iseennast. „Nad kasutasid ilusasti targalt ära selle, et osalesid turniiridel ja said oma punktid kätte. Ma tõesti ei oska öelda, miks need, kes edetabelis neist eespool olid, nii palju kohe alguses ei osalenud,” imestas Keel.

Tiisaar ja Nõlvak keskenduvad enda teele

Kui Rivo Vesik sai Eesti koondise peatreeneriks, tegi ta kohe kõva avalduse Tiisaare ja Nõlvaku osas. Nimelt ennustas, et Eesti esipaar lööb tema ja Kaisi omaaegsed tulemused üle – küsimus pole „kas”, vaid „millal”. See ülesanne pole aga teps mitte lihtsate killast, kuna Vesik ja Kais on võitnud ühe MK-etapi, tulnud MM-il kaks korda viiendaks ja EM-il neljandaks. Esmakordselt MM-ile pääsenud Nõlvaku ja Tiisaare kõige märkimisväärsemaks saavutuseks on hiljuti Jurmala Elite 16 etapil välja võideldud neljas koht.

Kas jagad endise paarimehe optimismi? „Ma ei oleks nii julge,” jäi Kais erinevalt Vesikust vaoshoitumaks. „Nad on nüüd saanud jala ukse vahele, võib-olla esimest korda. Samas teistpidi vaadates: oleks Anders Mol ja Christian Sørum Jurmala etapil terved olnud (eestlased said neilt loobumisvõidu – toim), siis oleksid nad piirdunud suure tõenäosusega üheksanda kohaga. Venelased ja valgevenelased on väljas, puudu olid ameeriklased, poolakad. Ehk nii roosiline see seis ka ei ole. Ma ei näinud küll ühtegi Mardi ja Kusti Jurmalas peetud mängu, aga ei kahtle, et nad mängisid väga hästi, võitsid väga väärikaid vastaseid ja pusisid kõigiga võrdselt. Ootame MM-i tulemused ära, siis oleme targemad. Minu ootus on selline, et nad saavad MM-il alagrupist edasi ja play-off’is ka vähemalt ühe võidu (vestlus Kaisiga toimus enne MM-i avamängu, tänaseks on Tiisaar ja Nõlvak alagrupist edasipääsu ehk koha 32 hulgas kindlustanud – toim).”

Kui kõrvalvaatajatele on see kõik ehk põnev arutlusteema, siis Tiisaar ja Nõlvak ise võrdlust varem tegusid teinud Eesti paaridega oluliseks ei pea. Nemad keskenduvad oma teele, eelkõige üritavad leida nippe, mis aitaksid arengul jätkuda. Kui see õnnestub, kaasnevad sellega ka head tulemused.„Rivo ja Kaisi tulemuste ülelöömine pole minu jaoks kunagi mingisugune eesmärk olnud,” ütles Nõlvak. „Kui tuleb, siis tuleb. Pole sellele absoluutselt mõelnud ega keskendu sellele. Nemad olid siis hea, kui nemad olid head, ja meie oleme nüüd hea, kui meie oleme head.”

„Ma ei oska nende võrdluste kohta isegi midagi öelda,” lausus Tiisaar. „Ma ise ei oska ennast nendega võrrelda. Kui ainult tulemuste põhjal võrrelda, siis sihime kindlasti kõrgemale, ja kui Rivo sellise ameti vastu võtab, oleks rumal väiksemaid eesmärke seada.”