Kalle Kukk 80: kuldse Kalevi kuldne sidemängija

12. juulil saab 80 aastaseks teenekas võrkpallur ja sporditegelane, 1968. aastal Tallinna Kalevi koosseisus Nõukogude Liidu meistriks kroonitud Kalle Kukk.

Kunagise Tallinna 10. Keskkooli, tänase Nõmme gümnaasiumi lõpetanud Kukk tegeles alguses nii korv- kui ka võrkpalliga. “Läksin kõigepealt korvpallitrenni, aga kui toimus traditsiooniline 6. linna turniir, jättis Tallinna juhendaja Heino Krevald mu võistkonnast välja.”

Küll aga kutsus noorukese Kalle Kuke samale turniirile võrkpallitreener Raimund Pundi.

Esimene võistlus on Kukel meeles tänaseni. “Mängisime Rakvere kirikus, Toomas Uba oli veel võistkonna kapten – ta oli sellise hea hüppega,” meenutab juubilar oma võrkpallidebüüti, kust algas noore mehe tee tähtede suunas.

Järgnes juba kutse Eesti noortekoondisse, mille ridades käis Kukk mitmel turniiril – nagu toona öeldi – sõbralikes vennasvabariikides. See oli noore mehe jaoks suur samm edasi.

Täna tunneme Kukke virtuoosse sidemängijana, ent suurema osa oma karjäärist on ta enda sõnul olnud ikkagi universaal, omamoodi köögikombain, kes pidi tegema väljakul kõike. “Ega siis ju mingit spetsialiseerumist olnud, kõik pidid valdama erinevaid rolle,” kõneleb ta ja tõdeb, et toonane mänguskeem 4 + 2, 4 ründajat ja 2 sidemängijat, pani ka sidemängijatele korraliku kohustuse rünnakul osalemiseks.

Keskkooli lõpetamise järel Tallinna Polütehnilisse Instituuti (tänasesse TalTechi) astus ta kehalise kasvatuse kateedri õppejõu Ivan Dratšovi ärgitusel. “Vanja oli nii TPI kui ka Eesti koondise treener,” meenutab Kukk ja lisab, et samuti päästis TPI-s õppimine toona tüütust armeeteenistusest.

Tipikana Eesti koondisse

1964. aastal moodustas lõviosa Eesti koondisest tipikate seltskond. Vundament 1968. aasta Nõukogude Liidu meistritiitli võitmisele oli valatud. Tõsi, enne suurt triumfi elati veel läbi mõned valusad uperpallid. 1965. aastal kukkus Tallinna Kalev välja Nõukogude Liidu kõrgliigast ja paljud vanema generatsiooni mängijad riputasid mängutossud naela otsa.

Kalle Kuke tähetunniks oli kahtlemata Tallinna Kalevi koosseisus 1968. aastal Nõukogude liidu meistritiitli võitmine. Põhikuuik Kalle Kukk, Peet Raig, Henn Karits, Tarvi ja Taivu Uljas ja Peeter Sepp kujunes paljude toonaste noorukite iidoliks.

Mis oli selle ime taga? “Mängisime teistmoodi taktikaga. Treener Vanja Dratšov oskas iga mängija järgi individuaalse mängujoonise teha – kasvõi näiteks see legendaarne esimene üles – vastuvõtust anti pall otse ründajale, ükskõik, kas tsooni 4 või 2.”

Toona mängiti Nõukogude Liidu meistriliigat teatavasti nii sees kui ka väljas. Pärast saalis toimunud avaringe oli Kalev 4. kohal. “Mingit võidutunnet siis veel küll polnud, kõige enam ehk väike lootus medalile.” Hooaja teisel poolel läksid “Kalevi pojad” aga tõeliselt käima. Meeskond mängis – tsiteerides Vanjat –”nagu sümfooniaorkester.”

Meistrivõistluste viimane etappp on aga juba klassika – Moskvas toimunud mängudel alistati nii kohalikud Dünamo, Buravestnik ja AKSK ning võidupidu võis alata. “Tükk aega ei saanud aru, mis juhtunud oli.”

Kalle Kuke karjäär Eesti koondises lõppes 1976. aastal, kui sagenesid seljavalud ning noorte ja vihaste meestena olid koondisse sidemängijateks tulnud Avo Tasane ja Andres Karu. Lahkumine tippvõrkpallist polnud Kuke jaoks ülemäära raske. “Tundus, et just nüüd on õige aeg, noored tulid peale ja nii ta läks.”

Palliplatsil vaat et tänaseni

Kukk asus tööle Tallinna Toidukaubastu tehnikaosakonna juhina. Ent võrkpallimängu ta ei unustanud. Oma hilisema töökoha Agro meeskonna särgis pallis Kukk veel 51 aasta vanusena Eesti meistriliigas, palliplatsil on ta olnud piltlikult öeldes tänase päevani. Niipalju kui tervis lubab.

Kalle Kukk on koos võrkpalliga tulnud läbi elu. “See on harjumus. Mõni käib golfi mängimas, mina armastan võrkpalli. See mäng on andnud mulle rahulduse, kui mina või võistkond midagi saavutab. Eneseteostuse vajadus on kõikaeg olemas olnud.”

Pikalt Agros ehitusdirektorina töötanud Kalle Kukk siirdus Eesti Vabariigi tulles ettevõtlusse ja peab täna auga väljateenitud pensionipõlve.

Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!