Henn Vallimäe 70: on olnud au olla uue EVF-i teerajaja
19. aprillil tähistab 70 aasta juubelit pikaaegne EVF-i peasekretär Henn Vallimäe.
Tartust pärit Henn Vallimäe sõnul veetis ta suure osa oma lapsepõlvest Tamme staadionil sõpradega koos hoovisporti harrastades. „Ööd ja päevad jooksime ja mängisime seal.“
Ometi sai tema esimeseks lemmikalaks hoopis ujumine, mille treeningutega alustas ta kolmandas klassis. „See ala meeldis mulle väga,“ tõdeb ta täna ning meenutab, et paraku oli lühikesevõitu basseini vesi nõnda kloorine, et tekitas nahale pidevalt erinevaid lööbeid. „Olin pidevalt kärnas, panin nahale salvi peale, nutsin, aga treenisin edasi.“
Lõpuks pidi ta ujumisele joone alla tõmbama ning läks „raske südamega“ kergejõustikutreeningutele.
Täna peab ta aga tõeliseks vedamiseks, et sattus oma ala tõeliste korüfeede, Mart Paama ja Fred Kudu käe alla. Eesmärgiks oli noorel mehel mitte niivõrd Eesti koondisse jõudmine, vaid Nõukogude Liidu meistersportlase hõbedase märgi rinda saamine. „See oli toona staatuse sümbol.“
Soov meistersportlase tiitlit kanda oli nii tugev, et – nagu ta ise ütleb – „hirmuga pooleks“ ületas ta kõrgushüppes 2.12 ja täitis oma ammuse unistuse.
Samal ajal tegi Henn Vallimäe endale nime kümnevõistlejana, kelle isiklikuks rekordiks jäi 7470 punkti. Ta on tulnud juunioride Eesti meistriks ka teivashüppes ning saavutanud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel kümnevõistluses pronksmedali.
Oma sportlaskarjääri tähetunniks peab juubilar 70-ndate aastate keskpaigas osalemist Eesti-Rootsi legendaarsel kergejõustiku maavõistlusel, kus ta ületas esmakordselt 7000 punkti maagilise piiri ning sai kaela hõbemedali.
Naljaga pooleks ütleb ta täna, et hilisem odaviske olümpiamedalist Heino Puuste peab teda ala valikul tänama, sest kümnevõistluses Vallimäe selja taha jäämine sundis Puustet edaspidi keskenduma just odaviskele.
Eesmärgiks muuta võrkpallielu ühtseks tervikuks
Võrkpalliga oli juubilaril kuni sajandivahetuseni kokkupuuteid vaid Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas tudeerides, kus tema kursusekaaslaseks oli teiste hulgas hilisem tunnustatud Rakvere treener Mati Merirand.
Kõik muutus 2001. aasta alguses, kui 1996-2000 Kultuuriministeeriumi kantslerina töötanud Vallimäe valmistus tööle minema Tartu Ülikooli spordiklubisse.
Toonase nimega Eesti Võrkpalli Föderatsioon otsis uut peasekretäri ning konkurss oli läbi kukkumas. „Alaliidu president Aadu Luukas helistas mulle ja kutsus EVF-i. Ütlesin, 1%, et võin teemat kaaluda.“ Vallimäe läks kohtumisele Aadu Luukase kabinetti, kus majaperemehe kõrval istusid laua taga ka Urmas Sõõrumaa ja treener Andres Skuin.
Vallimäe arvas, et läheb töövestlusele, aga jutt läks kohe väga konkreetseks. „Millal tööd alustad?,“ oli küsinud Luukas ja sealsamas lepiti kokku, et start uuele ametile antakse ilusal kuupäeval – 11.01.2001. Üks protsent oli muutunud sajaks.
„Ma ei kahetse,“ on juubilari tänane hinnang viljakale tööle, mis kestis kuni aastani 2009. See oli sündmusterohke aeg, täis tegutsemist, uusi väljakutseid ja ennekuulmatuid ettevõtmisi. „Oli au olla uue EVF-i teerajaja.“
Vallimäe sõnul oli peasekretärina tema põhieesmärgiks sõlmida erinevad võrkpalli sektsioonid ühtseks tervikuks – naiste võrkpall hakkas esimesi samme koondise tasemel astuma, elujõudu sai rannavolle, EVF-iga integreeriti Schenker-liiga.
Numbritega mõõtes suurenes võrkpalli katuseorganisatsiooni eelarve tema ajal kümnekordseks – 200 000 kroonine büdžett jõudis 2009. aastaks välja 2 miljonini. Ja sündmusi, mis kõik toimusid „esmakordselt“, tuli nagu Vändra saekaatrist laudu.
2002. aastal toimus Saku suurhallis noorte EM-i alagrupiturniir, mille toomine sellisele võimsale areenile oli erakordne. 2002. aastal käivitusid Rahvaliiga ja Kooliliiga, 2005. aastal loodi lätlastega koos piiriülene Schenker liiga, klubitasandil murdis ESS Pärnu välja Euroopa Meistrite liigasse ning 2008. aastal korraldati esmakordselt Pärnu rannas rannavolle FIVB Challenge-tuuri etapp.
Kirsiks tordil oli aga meeste rahvuskoondise jõudmine 2009. aasta EM-i finaalturniirile.
Võrkpalliga seotud tänaseni
Pärast taktikepi loovutamist järgmisele peasekretärile Tarvi Pürnile 2009. aastal töötas tunnustatud spordijuht Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktorina ning juhtis Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutust.
Võrkpalliga on juubilar seotud tänaseni.
Kuna ta elukaaslane Riina Ernits tegutseb Pärnus treenerina ja noorimal tütrel Elisa Lydial on potentsiaal isa-ema unistusi ka palliplatsil ellu viia, siis võib Hennu kohata sageli ka erinevatel võrkpalliturniiridel. Pealtvaatajana.
Samuti on ta tänaseni tegev CEV-i komissarina, hoides korra majas erinevatel rahvusvahelistel võistlustel.
Ja muidugi jälgib Henn Vallimäe suure huviga Eesti tippvõrkpallli ja hoiab pöialt meie tänastele koondistele.
Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!
