Alar Rikberg: kahe mängija enesetõestamisest, Kuldliiga tulevikust ja mudaliiga vältimisest

Eesti meeste koondise jaoks sai eile lõpu Euroopa Kuldliiga turniir, kus alagrupist edasi ei jõutud, ent välditi ka Hõbeliigasse langemist, mis polnudki väga kaugel. Peatreener Alar Rikberg võttis oma esimese koondiseperioodi kokku ja andis aimu, mida suve teiselt osalt oodata on.

Koondis mängis Kuldliigas üsna uues koosseisus, sest mitmed vanemad mängijad suve esimest poolt varasema kokkuleppe kohaselt kaasa ei pidanud tegema ning paljusid mehi vaevavad erinevad vigastused. Kui esimesed kohtumised andsid pigem märke tõsistest probleemidest, siis mida mäng edasi, seda paremaks muutus ka meeskonna esitus ja omavaheline klapp.

Rikberg ütleb, et mõeldes suve teisele poolele ehk Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile ja sellele eelnevale ettevalmistusele, on koosseisu osas mõtlemisainet piisavalt. Ent mõned mehed kindlustasid suve esimese poolega endale koha koondises ka edaspidiseks.

“Nii viimane mäng kui kogu Euroopa liiga andis mulle ja teistele treeneritele vastuseid ja mõtlemisainet. Nüüd peame hakkama suve teise poole meeskonda kujundama. Laagrist on läbi käinud või nimekirjas kokku 25 mängijat ehk see on see suur ring. Neist 16-17 on meil plaanis 17. juulil algavasse laagrisse kutsuda. Natuke tuleb positsioonide osas omavahel arutada, lisaks seisab ees läbirääkimine nendega, kes siin kaasa ei teinud ja jooksvalt peab vaatama vigastustega hädas olejate seise. Valik on suures osas meil abitreeneritega omavahel läbi arutatud ja küsimus on mõnes mängijas ja mõnes positsioonis. Mina sain pildi Kuldliigaga selgemaks küll, nüüd paneme koos Laurise (Iecelnieks), Märdi (Pajusalu) ja Avoga (Keel) esialgse plaani paika,” räägib ta.

“Aga ma võin öelda kaks nime, kes oma seniste esitustega on kindlustanud koha ka juulis kogunevas koosseisus. Need on Andri Aganits ja Karli Allik, kelle positiivne ja hingestatud mäng on meeskonnale palju andnud. Kogu Euroopa liiga ajal kandsid nad suurt koormust ja mängisid hästi ja mis ülimalt oluline – mängisid meeskonnale. Nendega tahan kindlasti arvestada ka edaspidi,” ütleb Rikberg.

Mis hinne Kuldliigale kokkuvõtteks anda? “Tuletan nüüd meelde oma intervjuud pärast esimest katastroofilist kaotust Soomele, kus ma ütlesin, et meie arengust annab aimu see, kuidas me mängime viimase mängu Soome vastu. Kas me saame neile vastu. Ja täna on vastus, et saame. Nüüd oli platsil kaks võrdset võistkonda, Soome oli napilt parem, mängis kodusaalis ja mõned napid otsused, meie rumalused ja läks nii. Aga oleks võinud ka 3:0 meile see tulla. Ja kui vaadata, millistes koosseisudes me siin mängisime, siis võtta kuuest mängust kolm võitu, on igati hea ja sellega olen väga rahul,” hindas juhendaja äsja lõppenud liigat.

Rikberg jäi rahule ka koondisega liitunud meeste suhtumisega. “Selle meeskonnaga edasipääsu finaalturniirile püüda oli ikkagi keeruline. Väike võimalus oli ja me võitlesime selle nimel lõpuni. Miinimumeesmärk sai täidetud, milleks oli Kuldliigasse püsima jäämine ja boonusena pooled mängud võidetud, igati hea esitus meestelt, jäin ka nende suhtumisega väga rahule,” kinnitab ta.

Rääkides aga Kuldliiga tulevikust, tahab Rikberg jätkata samal rajal käimist ja mitte minne sinna mängima B-koondisega, mis võiks tähendada Hõbeliigasse langemisega riskeerimisega nagu on juhtunud naabritega.

“Tänane aasta näitas ära, et Slovakkia vastu 0:2 kaotusseisust välja tulles ja seda mängu võites võitlesime me nende meestega ikka päris ogaralt selle eest, et liigasse püsima jääda. Kindlasti ei tohiks olla nii nagu tänavu oli Lätil, et mängime Hõbeliigat Fääri Saarte ja Küprosega. See ei vii Eesti võrkpalli edasi ja Kuldliiga on eluliselt vajalik võistlus mõningatele kogenumatele ja mõningatele noorematele. Selle tase on võrreldav EMi tasemega, siin mängivad ju kohad 9. kuni 20. See annab koondisesuvedele teise dimensiooni, vastasel juhul tegeleksime me sellega, millega tegele sime aastatel 2007 kuni 2014 ehk mängime ainult valiksarju, mida iga aasta ei olegi võib-olla. See pole arenguks piisav ja Kuldliigal on selles vaates kindlasti oma koht olemas ja seda ei saa võtta ainult noortele võimaluse andmise kohana nagu tegi ka Soome ja kukkus siis Hõbeliigasse. Nemad said nüüd tagasi Kuldliigassse, sest oli loobujaid, mitte Hõbeliiga võiduga. Sinna kukkumine oleks mudaliigasse kukkumine ja seda tahaks vältida,” lisab Rikberg.