Kehainsenerid, kes hoiavad ka meeskonna tuju üleval ja parandavad mängijate hingehaavu

Eesti võrkpallikoondise füsioterapeudid Gardo Maruste ja Mark Leinfeld ning üldkehalise ettevalmistuse treener Ott-Erik Kalmus on oma ala professionaalid, aga lisaks on neil meeskonnas ka muud tähtsad ülesanded. 

Rahvusmeeskonna sisekliimas mängivad olulist rolli abilised, kelle põhitööks on mängijate füüsiline valmisolek, ent palga sees on ka võrkpallurite hingemurede ärakuulamine ja tuju üleval hoidmine.

Kui meeskond Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril trennist trenni ja mängult mängule tempos liigub, sebivad füsiod meeste vahel ja tegelevad miljoni asjaga. Võib kindel olla, et kellelgi on alati mingi lahendamist vajav probleem, olgu see siis valutav jalg, käsi või õlg, kuskilt külge saadud nohu, või lihas tundub kange.

Esimesed hädalised tulevad füsiote juurde juba hotelli hommikusöögilauas, kiire läbivaatus ning kohe läheb neil omavahel arutamiseks ja raviplaani koostamiseks ning mängija saab kaasa konkreetsed juhised edasiseks.

Lisaks tagavad Maruste ja Leinfeld, et trennis ja mängudel oleks kõigil olemas spordijoogid jms ning kehastuvad justkui kokteilimeistrite rolli. Hetk hiljem tuleb neil juba saali põrandalt lapiga higi pühkida ja tribüünidele lennanud palle korjata. Kõige selle kõrval on kuulda abimeeste teravat huumorit ja vahel ka natukene üle võlli nalju, mis meeskonna sisekliima hoidmiseks hädavajalikud on.

Samal ajal on mõlemad väga tagasihoidlikud ja kui meediaesindajad nende poole intervjuusoovidega pöörduvad, tuleb mõlemalt kiire vastus, mis kiidab paarimeest ja soovitab hoopis temaga rääkida.

Füsiote päevad venivad tihtilugu öösse, seekord on neid EMil kahekesi, teinekord tuleb reisidel hakkama saada üksinda. “Siis lähevad natuke pikaks need päevad, aga saame hakkama,” tõdeb Maruste, kes sel reisil on viimased protseduurid teinud 11-12 ajal. “Siin saame Markiga asju jooksvalt arutada ja on ikka mõnusam muresid lahendada, kui üksinda olles.”

Kas massaažilaual olevate mängijate hingemurede kuulamine on vahel tüütu ka? “See käib palga sisse ja ma olen nii kaua seda tööd juba teinud, et kõik tundub loomulik ja ei häiri,” sõnab Maruste. Mõlemad tõdevad, et sportlastega töötamine on huvitav ja vaheldusrikas.

ÜKE-treener Ott-Erik Kalmuse töö koondise reisidel on mängijate füüsilise võimekuse eest vastutamine. “Siin kohapeal viin läbi mängu- ja trennieelsed soojendused, et mehed oleks valmis pingutuseks. Ja ka jõusaalitreeninguid viin läbi,” kirjeldab ta. “Lisaks monitoorin ma laagriperioodidel mängijate füüsilist võimekust ehk siis korra nädalas teeme ühe üleshüppetesti, mille põhjal vaatame, mille arendamist mingi mängija sel hetkel vajab ning selle põhjal moodustub mingi osa treeningkavast.”

Mingeid muutusi näeb ta ka palja silmaga, ent võrkpallis hooaja jooksul väga suuri muutusi ei teki. “Eks ma ikka vaatan, kas suve alguses on kellelgi rasva juurde tulnud või siis lihast. Aga üldiselt on treeningute ja mängude koormus klubihooajal nii suur, et märkimisväärset arengut visuaalselt pigem ei teki. Küll arenevad aga oskused,” ütleb ta.

Kalmus on samuti üks meeskonna suuremaid naljamehi, kes teeb hea meelega nalja ka iseenda üle. “See käib spordivõistkonna dünaamika juurde, aasimist on palju ja torkeid on lõbus teha. Tiimikeemiale mõjub see pigem positiivselt, tahaks loota… Ja mida rohkem ma ise puid alla saan, seda lõbusam on minul ja ka kõigil teistel,” lisab Kalmus.

Kapten Aganits tunnustab 

Kapten Andri Aganits iseloomustab kolme abimeest kui oma ala professionaale, kes sobivad meeskonda. “Töö mõttes on nad kõik väga põhjalikud. Mark ja Gardo koos on ideaalne kombo teadmiste ja oskuste osas, kes teineteist täiendavad. Markil on igale murele teaduslik lähenemine, alati saab sealt mingi vastuse. Gardo on samamoodi suure teadmiste pagasiga ja tema juures juhtub tihti nii, et lähed näiteks vasaku varba valuga ja ühtäkki on terve keha üle käidud ja olemine parem. Nad teevad siin pikki tunde ja ööni välja ning on alati meie jaoks olemas. Laual olles hoitakse tuju ka üleval ja kes tahab kurta, saab seda teha ja asjad südamelt ära rääkida,” kinnitab kapten.

Leinfeldi järgi võib Aganitsa sõnul ka kellaaga kontrollida. “Siin EMil on mitu korda juhtunud, kus kõik on juba bussis ja Mark on igakord viimane, kes saabub. Aga ta ei jää hiljaks, vaid tuleb alati täpselt õigeks ajaks, teame, et kui tema on kohal, siis võib minna, siis on kõik kohal.”

Koondises on läbi aegade olnud väga erinevaid üldfüüsise treenereid ja mitte kõigiga pole meeskond saavutanud head klappi. “Peale Mirko Fasini (Gheorghe Cretu aegne ÜKE-treener-toim) on Ott selline, kes siia on hästi sobinud ja pikemaks jäänud. Tema lähenemine on samuti väga teadusepõhine ja see, kui detailselt ta meie asju jälgib ja mõõtmisi teeb ning ehitab oma kavad ka sellele vastavalt üles, selliseid väga palju ei ole. Minule ka päris kõik kavad enam ei sobi ja tuleb harjutusi modifitseerida ning tal on alati lahendusi, kuidas oma nädala kava üles ehitada. Väga väärt vend meile,” ütleb ta Kalmuse kohta.

“Mina ja usun, et kogu meeskond on neile kolmele tänulik, oleme selle kambaga väga hästi kokku kasvanud, teeme koos nalja ja talume raskusi.”