Argo Käpa 60: tegus nii palliplatsil kui ka selle kõrval

23. novembril tähistab 60 aasta juubelit tunnustatud Võru võrkpallikohtunik Argo Käpa.

Põline võrukas Argo Käpa alustas võrkpallitreeningutega 1972. aastal esimese klassi poisina.

Õhtuses vahetuses õppinud Käpa käis hommikupoolikul pikapäevarühmas ning selgus, et hiljuti Võrru saabunud legendaarne treener Aksel Saal otsis päevastesse treeningutesse uusi poisse.

„Sattusin sellesse kuulsasse trennirühma, kuhu kuulusid ka Avo Keel, Jaanus Lillepuu, Parri Kruuda ja Tõnu Kelder,“ meenutab juubilar ja lisab, et lühike kasv teda ei heidutanud. „Käisin siis sirgelt võrgu alt läbi, pea ei puudutanud isegi alumist trossi.“

Aksel Saali kuldsel treeneristardil oli oma roll täita ka Argo Käpal. „Alguses väga platsile ei pääsenud, aga hiljem sain ka korralikult mänguaega,“ ütleb Käpa, kes oma kasvust hoolimata on terve elu mänginud nurgaründajana ning jäänud meelde oma hea hüppevõime poolest.

Noorteklassi tähetunniks peab juubilar Võru meeskonnaga Sevastoopolis toimunud B-klassi Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalturniiril osalemist. „Jäime siis vist napilt neljandaks.“

Naasis kodulinna õpetajaks

Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima toonase Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehalise kasvatuse teaduskonda. Tõsi, esimesel katsel ta kõrgkooli sisse ei saanud. „Üks õppejõud ütles, et õpetajat sinust küll ei saa,“ muigab juubilar, kelle – muide – Võru gümnaasiumi õpilased valisid mullu aasta lemmikõpetajaks.

Selle sapise ütluse kiuste jätkas Käpa teed oma unistuse suunas ning pärast pooleaastast koolipraktikat saigi ta instituuti sisse.

Pärast kõrgkooli lõpetamist naasis ta kodulinna kehalise kasvatuse õpetajaks toonasesse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru esimesse keskkooli. „Toonane direktor Ilmar Reiman tuli kooliuksele punase nelgiga vastu ja ütles, et siin on 41 tundi, mida vaja nädalas anda.“

Koormus oli suur ja appi tuli samuti Võrru treeneriks tulnud Urmas Voog.

Õpetaja ameti kõrval jätkas ta Eesti meistriliiga tasemel mängimist, ent umbes sajandivahetuse paiku tabas teda vigastus ja ta mõistis, et vaja oleks midagi muud teha. Et ikka võrkpalliga seotud olla.

Värske väljakutse kohtunikuna innustas

Toonane Võru abilinnapea ning tunnustatud võrkpallikohtunik Margus Kupp pakkuski Käpale värsket võimalust – tule vilemeheks! Uus väljakutse oli huvitav ning tema indu vile suus õigust mõista ei jahutanud ka see, et esimesel kohtunikueksamil kukkus ta kolinal läbi.

Sellest ajast saadik on ta oma rahulikul moel Eesti palliväljakutel õigust mõistnud.

Oma meeldejäävaimaks kogemuseks kohtunikuna peab Argo Käpa ühte 2000. aastate alguse Eesti meistrivõistluste pronksimängu Rakvere ning Tartu Pere Leiva vahel.

„Rakvere saal oli puupüsti rahvast täis, kisa ja kära oli nii suur, et me ei kuulnud alumise kohtuniku Olavi Jõesaarega omaenda viletki. Kananahk tuli ihule. Eksida ei tohtinud ja pinge oli suur. Rakvere kaotas ja pärast autosse istudes ei jõudnud käsigi roolile tõsta – nii läbi võttis see mäng.“

Kännust pole kaugele kukkunud ka käbid. Juubilari poeg Imre jätkab isa jälgedes kohtunikuna ning tütar Kätlin on spordiklubis Nord tegev kergejõustiku- ning võrkpallitreenerina ning kuulub ka mängijana TalTechi meistriliiga naiskonna ridadesse.

Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!