Toivo Uusna 80: Kabala külaväljakutelt Põltsamaa võrkpallimaestroks

10. novembril tähistab oma 80 aasta juubelit teenekas Põltsamaa võrkpallitreener Toivo Uusna.

Türi lähedalt Kabalast pärit Toivo Uusna alustas sportimist kaugel Siberis Novosibirski lähedal, kuhu pere oli 1949. aastal paljude teiste Eestimaa inimeste kombel kulakutena välja saadetud. Seal tegeles tänane juubilar kohalike poiste kombel suusatamise, erinevate jooksumängude ja laptuu tagumisega.

15-aastasena tagasi kodusesse Eestisse – “rongiga Võhma ja sealt jala Kabalasse” – naastes hakkas ta esimese asjana õppima eesti keelt. Aastad kaugel Siberis olid emakeeleoskused unarusse jätnud, abiks olid vaid kodumaalt saadetud raamatud, mida ta külmal maal lugeda püüdis.

Kabala oli toona tuntud spordikants, kohalik võrkpallimeeskond oli kolhooside spartakiaadidel kõva sõna. Ning eeskujusid piisas. Võrkpalli mängiti söögi alla ja söögi peale. “Kabalast ma spordikarastuse saingi,” kiidab ta oma koduküla ja lisab “suviti tegime rasket heinatööd ja õhtuti mängisime võrkpalli.” Klassikaline retsept sportliku terase karastamiseks.

Põltsamaa spordikooli treeneriks

Pärast kolmeaastast armeeteenistust taaskord koju tulles hakkas päevakangelane astuma esimesi samme treeneritöös. 1969. aastal tuli Kabala kooli poiste võistkond juba Toivo Uusna ja teise kohaliku “fanati” – nagu Toivo väljendub – Mati Roosna juhendamisel maakoolide meistriks. Muide, tolle turniiri peakohtunikuks oli Uno Tiit, kes samal aastal tuli Euroopa juunioride meistriks võrkpallis.

Põltsamaale kolides ja kohalikku EPT-sse tööle minnes võrkpallitreeningud jätkusid. EPT toonane juhataja soosis Toivo Uusna sõnul sportimist ja 1974. aastal tuli tema juhendatud meeskond juba EPT-de süsteemi meistriks.

Kui aga 1982. aastal valmis Põltsamaale EPT uhiuus võimla, võttis Toivo Uusna vastu pakkumise asuda tööle kohalikus spordikoolis võrkpallitreenerina. “Poisid tulid ise trenni, kihutustööd tegema ei pidanud,” meenutab ta.

Esimesed õnnestumised ei lasknud ennast kaua oodata – 1985. aasta vabariiklikel Jõudi meistrivõistlustel tulid juubilari juhitud C-klassi poisid pronksmedalitele.

Treeneri esimeseks pääsukeseks – nagu ta ise ütleb – oli Rivo Reandi. Ja korraga hakkas väikeses kohas Põltsamaal küpsema vabariigi tipptasemel võrgupoisse just kui soojal sügisel punapõskseid õunu.

Kõigi andekate õpilaste nimed ei tule juubilaril korraga pähegi, neid tuleb lausa mitmel korral meelde tuletada: Karl Jaani, Taavi Nõmmistu, Erko Valdmets, Martin Uusküla, Karl Joosep Kesküla, Mart Toom, Taavi Arula, Eduard Kaun, Andres Krass, Reimo Alas, Ando Jukk. Paljud nendest tulevad ka sellel pühapäeval juubilari pikale karjäärile pühendatud nostalgiamängus Põltsamaal platsile. Toivo Uusnal on, kelle üle uhkust tunda.

Kohati krehvtine nagu Felixi sinep

Teenekas juubilar peab ennast emotsionaalseks treeneriks, kohati sama krehvtiseks kui Põltsamaa Felixi sinep: “aegajalt keen üle, aga samas ainult präänikuga hakkama ei saa, piitsa peab ka andma,” toonitab ta oma treenerikreedot.

Võrkpall on juubilari sõnul avardanud tema silmaringi ja viinud kokku huvitavate inimestega: “alguses oli see hobi ja pärast töö, siiamaani on andnud leiva laua peale,” tõdeb Toivo Uusna, kes 2010. aastal sai Kultuurkapitali Jõgeva elutööpreemia ning kellele president Kersti Kaljulaid andis 2018. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Saabuval pühapäeval Põltsamaal kell 13 algava “lahkumismänguga” juubilar veel armastatud alaga päris lõpparvet ei tee. Tema mantlipärija Igor Šakirov jätkab küll vanemate poistega juubilari poolt sisse aetud koheva võrkpallipõllu kündmist, nooremate rühmade juurde lubab aga maestro ise näppupidi seotuks jääda.

“Aitaks neid veel, kasvõi võistlustel tahaks kaasas käia,” sõnab ta. Usina spordisõbrana proovib Toivu Uusna jõudumööda külastada ka Eesti koondiste mänge ja hoolimata skeptikute arvamusest, et meeste rahvusmeeskonna parimad päevad on jäänud mõne aasta taha, usub tema, et vastupidi – tipp terendab alles ees!

“Võin rahulikult pensionile minna. Olen kindel, et Põltsamaa võrkpall ei kao kuhugi.”

Eesti Võrkpalli Liit soovib juubilarile kogu võrkpallipere nimel jätkuvat õnne, jõudu ja tervist!