Rahvusnaiskonna peatreener Alessandro Orefice: peame õppima pinge all hästi mängima
Eesti rahvusnaiskond lõpetas Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiri neljanda kohaga, kirja jäi kolm võitu ja viis kaotust. Naiskonna peatreener Alessandro Orefice võttis suve esimese poole kokku ja tõi välja, millega ta rahule jäi ning kus jagub parandamisruumi.
Alessandro, viimases mängus tuli meil tunnistada Portugali 3:1 paremust, kuigi sooviti avamängus saadud 2:3 kaotuse eest revanš võtta. Mis puudu jäi?
Mängisime kohati head võrkpalli, Portugal mängis vaatamata juba varem edasipääsu kindlustamisele samuti täiega. Olime nii teises kui kolmandas geimis juhtimas 21:18, aga ei suutnud lõppe ära vormistada. See on meie murekoht, et me ei suuda otsustavatel hetkedel väga kindlalt tegutseda ja siin on meil kõige rohkem arenemisruumi. Püüame selle kallal tööd teha, õnneks on kõik mängijad valmis vaeva nägema ja tahavad paremaks saada.
Peame suutma surve all samuti hästi ning kindlalt tegutseda, pinge on osa tippvõrkpallist ja sellega tuleb hakkama saada. Tuleb oma killer-instinct üles leida ja geimi lõpud ära võtta. Rahule saan jääda võitlusega, sest naiskond võitleb igas mängus ja ses osas etteheiteid pole.
Sel aastal on mitu mängijat saanud koondises varasemast oluliselt suurema rolli, kuidas kogenumad ja noored väljakul ja ka selle kõrval kokku klappima on saanud?
Selle üle tunnen heameelt, et meil on väga noored mängijad nagu Janelle (Leenurm), Kadri (Kangro) või Häli (Vahula) suutnud naiskonna tasemega kohaneda. Samuti Silvia (Pertens), kes sai ühel hetkel võimaluse end näidata ja on suutnud selle suurepäraselt ära kasutada. Need on kõik uued käigud naiskonna jaoks. Nende tase on piisav ja neile tuleb võimalus anda. Sidemängijate osakonnas tuli hakata noortele samuti võimalusi andma ja oleme selle tee poole peal. Nii Häli kui Karolina (Kibbermann) on teinud ilusaid esitusi ja karastuvad iga mänguga ning õpivad pingega harjuma.
Pidasime alagrupiturniiril neli viiegeimilist mängu, mida see treenerile ütleb?
Seda, et me võitleme, võitleme ka tugevate vastaste nagu Rootsi ja Portugaliga. Ja suudame mingitel hetkedel mängida nende tasemel või ka paremini. Vajaka jääb aga stabiilsusest.
Juuli lõpus koguneb koondis uuesti, et ettevalmistus järgmisel suvel Tallinnas toimuvaks EM-finaalturniiriks oleks võimalikult hea. Mida suve teine pool toob?
Jätkame tööd igas vallas. Nagu ütlesin, siis peame palju tähelepanu pöörama mentaalsele poolele, et seal samm edasi teha. Tahan näha, et mängijad ei looda vastase vigadele, vaid minnakse ise asju otsustama. Aga samuti on oluline kogu muu asja juurde käiv, meie süsteemi juurutamine. Me oleme paar kuud saanud koos tööd teha, aga palju on veel ees. Kindlasti loodan ma, et klubihooajal astuvad mitmed sammu edasi ja saavad välisliigades hea kogemuse. Ka see on järgmist suve silmas pidades väga tähtis.
Kas keegi mängijatest on sind ka senise perioodi jooksul üllatada suutnud?
Kindlasti on noored olnud tublid, nad pole varem sellisel tasemel mängida saanud ja 16-17-aastaste kohta on nad olnud oma ülesannete kõrgusel. Ka Laura Partsi tooksin esile, kes on näidanud, et suudab samuti uuel tasemel tegutseda. Ja veelkord tooksin esile Silvia, kes on sel aastal leidnud uue hingamise ja naiskonnale palju juurde andnud. Uute nägude esile kerkimine teeb treenerina alati heameelt.
Aga kiidaksin kokkuvõttes tervet seda naiskonda, nad pidid harjuma uue treeneri käekirjaga ja on sellega hakkama saanud. Noored ja kogenumad on hakanud hästi kokku kasvama.