Põhikiri

Kinnitatud EVF 27.05.2009 Üldkoosolekul

EESTI VÕRKPALLI LIIDU

PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.Eesti Võrkpalli Liit (ametliku lühendina EVF, edaspidi kasutatud – Liit) on vaba algatuse alusel avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud võrkpalli arendamisele Eestis.
Liidu ingliskeelseks nimetuseks on – Estonian Volleyball Federation.

2. Liidu asukohaks on Tallinna linn.

3. Liit, kui spordialaliit spordiseaduse tähenduses on võrkpalli harrastavate eraõiguslikest juriidilisest isikutest spordiklubide üleriigiline ühendus, kes Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) liikmena võrkpalli esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid.

4. Liit juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Maailma Antidopingu Koodeksist, Euroopa spordihartast, Eesti Spordi Hartast, FIVB, CEV ning EOK poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.

5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, kasumit liikmete vahel ei jaotata. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele tulumaksuseaduse § 8 punkti 1 tähenduses.

6. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Oma õiguste teostamiseks on Liidul õigus pöörduda riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite või kohtute poole.

7. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus. Tal on oma pitsat ja arvelduskontod. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta.

II LIIDU EESMÄRK JA TEGEVUS

8. Liidu eesmärk on võrkpalli edendamine ja sportlike eluviiside laiendamine elanikkonna seas. Liit propageerib ja koordineerib võrkpallialast võistlus- ja tervisesporti Eestis. Eesmärgi täitmiseks Liit:

1) koordineerib oma liikmete tegevust, koondab ressursse ja vahendeid liikmetele praktilise, metoodilise ja muu abi osutamiseks;
2) propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu Liidu tegevusse võrkpallist huvitatuid isikuid, eelkõige noori ja toetajaid;
3) arendab aktiivset tegevust võrkpalli tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks;
4) korraldab heategevuslikke üritusi ja oma liikmetele sportlikku tegevust – viib läbi üleriigilisi tiitlivõistlusi ja rahvusvahelisi võistlusi ning sõlmib oma liikmetega lepinguid nende läbiviimiseks, annab välja võistluste korraldamise litsentse, organiseerib osavõtte võistlustest, koostab edetabeleid, määrab Liidu esindajad rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja Liidu võistluste juhendid, hangib ja koostab klubidele treeninguteks metoodilisi materjale, autasustab liikmeid, sportlasi ja toetajaid;
5) korraldab Liidu noorte-, juunioride ja rahvuskoondiste võimalustekohast ettevalmistamist, komplekteerib ja lähetab koondisi maavõistlustele ning rahvusvahelistele tiitli- jt spordivõistlustele;
6) kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid, arendab koostööd FIVB, CEV, EOK ja nende liikmeliitudega, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, äri- ning muude ühingutega ja üksikisikutega nii kodu- kui ka välismaal;
7) koordineerib ja korraldab võrkpallialast taseme- ja täiendkoolitust, võrkpallitreenerite ja -kohtunike ettevalmistust ning litsentseerimist, vastavate õppematerjalide väljatöötamist;
8) korraldab koostöös rahvusliku antidopingukomisjoniga sportlaste süstemaatilist dopingukontrolli;
9) viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;
10) määrab ja eraldab Liidu poolt kehtestatud tingimustel stipendiume.

9. Liit töötab välja Eesti võrkpalli arendamise strateegiat ja taktikat ning koostab vajalikke arengukavu.

10. Liit võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks, kuid ei või kahjustada teiste isikute põhiseaduse ja seadustega tagatud huve ega olla suunatud ühiskonnaelu demokraatlike põhimõtete vastu.

III LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING LIIDUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

11. Liidu liikmeteks võivad olla eraõiguslikust juriidilisest isikust spordiklubid, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset liikmeks astumise maksu ja regulaarset liikmemaksu.
Liidu liikmete liikmed kuuluvad Liitu oma klubi kaudu.

12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liikmelisus jõustub juhatuse otsuse järgse ühekordse liikmeks astumise maksu tasumisega. Ühekordse liikmeks astumise maksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja ja korra kinnitab Liidu üldkoosolek. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks võtmine otsustatakse Liidu üldkoosolekul.

13. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.
Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

14. Liidu liige võib oma juhtorgani otsuse põhjal ja Liidule esitatud kirjaliku avalduse alusel Liidu liikmeskonnast peale vastastikuste kohustuste likvideerimist välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast 1-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

15. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu 2 aasta vältel.
Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest teatada kirjalikult ühe kuu jooksul. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt. Liikmelisuse lõppemisel liikmeks astumise maksu ja liikmemaksu ei tagastata.

16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta
eest. Liikmel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust Liidu varale.

17. Liidu liikmel on kõik seadusega mittetulundusühingu liikmele ettenähtud õigused. Liidu liikmetel on õigus:

1) osaleda ja olla esindatud Liidu kõigil üritustel ning tegevuses;
2) oma esindajate kaudu osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3) esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
4) kirjalikult volitada mõnda teist Liidu liiget end esindama Liidu üldkoosolekul;
5) kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja vara;
6) Liidust välja astuda, esitades juhatusele sellekohase avalduse;
7) kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.

18. Liidu liikmel on kõik seadusega, käesoleva põhikirjaga ja Liidu organite otsustega Liidu liikmele ettenähtud kohustused. Muuhulgas on liikmel kohustus:

1) järgida Liidu põhikirja ning täita Liidu organite otsusega liikmele ettenähtud kohustusi;
2) arendada ja harrastada võrkpalli;
3) oma esindajate kaudu osaleda korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ja Liidu valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
4) tasuda õigeaegselt liikmemakse;
5) kasutada heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
6) hoida ja kaitsta Liidu head nime, seista Liidu eesmärgi ja põhimõtete eest.
Teisi kohustusi loetletutele saab liikmetele seada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

19. Liidu organid on üldkoosolek, juhatus ja vajadusel revisjonikomisjon.

20. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete esindajatest koosnev üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal aga juhatus. Korralised üldkoosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul. Üldkoosolekul võivad osaleda:

1) lihtkirjaliku volikirja alusel üks hääleõiguslik esindaja iga Liidu liikme kohta;
2) hääletamise õiguseta – juhatuse ja toimkondade liikmed ning kutsutud külalised.

21. Üldkoosoleku pädevus.
Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või Liidu muu organi pädevusse, sealhulgas:

1) põhikirja muutmine vastavalt vajadusele ja kehtivale seadusandlusele;
2) eesmärgi muutmine;
3) juhatuse liikmete määramine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;
4) revisjonikomisjoni liikmete või audiitorkontrolli määramine ning revisjonikomisjoni või audiitori arvamuse ärakuulamine;
5) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
6) juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
7) majandusaasta aruande (raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande) kinnitamine;
8) ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
9) liikmemaksu kehtestamine;
10) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Liidu teiste organite pädevusse.

22. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb ära näidata üldkoosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.

23. Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse omal initsiatiivil või 30 päeva jooksul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest või 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

24. Üldkoosolekut juhatab Liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastu võetud reglemendi järgi. Kui ka üks üldkoosolekus osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.

25. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle 1/3 Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud Liidu kõik liikmed. Kui Liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse osaleda ja hääletada enda eest mõnele teisele Liidu liikmele. Igal üldkoosolekul esindatud Liidu liikmel on hääletamisel üks hääl.

26. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Liidu liikme esindaja, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Nimetatud Liidu liikmete esindajate hääli ei arvestata esindatuse määramisel. Üldkoosoleku poolt Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

27. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest.
Põhikirjas ettenähtud Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige.

28. Kohus võib Liidu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul esitatud uut hagi.
Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning Liidu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Liidu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub Liidu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

29. Juhatus.
Juhatus on Liidu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kes juhib Liidu tegevust vastavalt käesolevale põhikirjale üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmete minimaalne arv on kolm, maksimaalne kolmteist.
Liidu president. Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust ja esindab Liitu nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekus osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhatus valib oma liikmete seast asepresidendi(d), kes asendab(vad) presidenti tema äraolekul.

30. Juhatuse liikmete määramisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekus osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus osalenud Liidu liikmete esindajate häälest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.

31. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

32. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni järgneva üldkoosoleku poolt.
Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

33. Juhatuse pädevusse kuulub:

1) liikmete vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja -arvamise, soodustustest ilmajätmise, liikmelisuse ajutise peatamise küsimuste otsustamine, Liidu liikmete arvestuse pidamine;
2) arengukavade ja eelarvete kinnitamine;
3) raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
4) majandusaasta aruande esitamine üldkogule;
5) Liidu igapäevase tegevuse korraldamiseks ja asjaajamiseks peasekretäri (tegevjuhi) ametikoha moodustamine, töölepingu sõlmimine, pädevuse ja vastutuse määramine, prokuura andmine ja lõpetamine, töölepingu lõpetamine;
6) nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

6.1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
6.2) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamaine;
6.3) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
6.4) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
6.5) laenude andmine ja võlakohustuste tasumine;
6.6) Liidu kinnisvara võõrandamise, rentimise, pantimise, laenamise, tasuta ajutiseks kasutamiseks andmise otsustamine;

7) stipendiumide määramine;
8) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

34. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse otsuseid võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab presidendi hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

35. Juhatuse või muu organi liikme vastutus.
Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju Liidule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Juhatuse või muu organi liige vabaneb vastutusest juhul kui tema poolt esitatud eriarvamus on fikseeritud juhatuse koosoleku protokollis või ta puudub mõjuval põhjusel koosolekust.

36. Järelevalvet Liidu teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.

V LIIDU VAHENDID JA VARA

37. Liidul on õigus arendada võrkpalli toetamiseks ja põhikirjaliste eesmärgi realiseerimiseks majanduslikku tegevust.

38. Liidu varaks on igasugune vara, mis on vajalik Liidu eesmärgi realiseerimiseks ja tegevusaladel tegutsemiseks.

39. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

1) liikmeks astumise maksudest ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riigi ja kohalike omavalitsuste toetustest ja toetustest üleriigilistelt ja kohalikelt spordiorganisatsioonidelt;
4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
5) Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressituludest ning muudest laekumistest.

40. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale.
Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne) oma liikmetele ja Liidu liige Liidule lepingulisel alusel.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.

41. Liit peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras. Liidu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib audiitor või Liidu revisjonikomisjon, samuti seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piirides.

42. Liidule laekunud sihtotstarbelisi annetusi vallatakse, kasutatakse ja käsutatakse vastavalt
annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. Annetajal on õigus nõuda aruannet nimetatud vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta.

VI LIIDU LÕPETAMINE

43. Liit lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsuse alusel kui Liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirja punktis 22 ettenähtud korras teatatud. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest;
2) Liidu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti pankrotiavalduse alusel;
3) Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;
5) muul seaduses ettenähtud alusel.

44. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 30 ja 32 sätestatud korda.

45. Likvideerijatel on Liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esitada Liitu ainult ühiselt. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava Liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

46. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist jaotatakse alles jäänud vara üle üldkoosoleku otsusega tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Vara ei või välja jagada enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamist. Kui vara ei saa jaotada, läheb vara üle riigile.

47. Liidu lõppemisel kustutatakse Liit registrist Liidu likvideerijate avalduse põhjal. Kui Liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus Liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad Liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on Liidu vara välja jaganud enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

48. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel kui Liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Ühendatav liit loetakse lõppenuks. Liit võib ühineda ka teise liiduga (teiste liitudega) selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega).

49. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel kui Liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud esindajatest.
Jaotumisel annab jagunev Liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev Liit lõppenuks.
Eraldumisel annab jagunev Liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule.
Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel.

Põhikiri on kinnitatud Eesti Võrkpalli Liidu 27.05.2009 üldkoosoleku otsusega.